ENSV tähed: Mati Gilden - palliga sina peal (5)

Foto: Hendrik OsulaMati Gilden tegi tegusid NSVL meistrivõistlustel juba 19-aastaselt, kuid kõigest 26-aastaselt otsustas Gilden, kellele ennustati suurt tuleviku, tippjalgpalliga lõpparve teha ja viimased kolm aastat oma karjäärist vaikselt mööda saata Tallinna Taksopargi meeskonna eest mängides. Tänapäevaks on jalgpall endisele ääreründajale kõigest tuhm mälestus...

Soccernet.ee taasavaldab kolmapäeviti Marko Välja lugusid ENSV tippmängijatest.

Mati Gilden (07.01.1942) alustas jalgpalli mängimist 7-aastaselt Eesti Vabariigi aegse väravavahi Ülo Ollise käe all Tallinna noortemeeskonnas Turist. 1956. aastal võitis Turist esimesed Tallinna jalgpalli esivõistlused täiskasvanute kategoorias.

Hiljem liitus Turist Ants Viirma poolt treenitava Mererajooni SK-ga, millest hiljem sai üleliidulist sarja mänginud Tallinna Kalevi noortemeeskond. Gilden tuli noortes Kaleviga Eesti NSV meistriteks ja oli aastaid noortekoondise liidreid. "Isa hoolitses alati minu eest – ükskõik kuhu ma ka need jalgpallisaapad peale mängu viskasin, olid nad järgmine hommik kenasti puhtad ja hoolitsetud," meenutas Gilden nooruspõlve.

Lisaks jalgpallile mängis Gilden ka edukalt veepalli ning esindas Eesti NSV-d veepalli noortekoondises N. Liidu noorte meistrivõistlustel. "Kui ma käisin Tallinna 16. Keskkoolis, siis tuli üks päev Viirma kooli ja ütles, et Mati, jäta see veepall sinnapaika, et sul on andeid jalgpalli peale rohkem," rääkis Gilden. "Gilden oli väga mitmekülgne poiss, kes tegi kõiki spordialasid sel ajal. Mina ütlesin teiste alade treenritele, et jätke Gilden kohe rahule, et tast saab jalgpallur ning tast saigi ja veel milline jalgpallur," meenutas Ants Viirma.

REKLAAM

Hullupööra rabeleja

1958. aastal võeti Eestis noorteklassis ilma teinud 16-aastane Mati Gilden ENSV 1. liigas mänginud Tallinna Kalev-2 (muudeti Tallinna Normaks samal aastal) meeskonnale appi treener Uno Piiri poolt. Samal aastal aitas Gilden meeskonnal tõusta kõrgliigasse.

"Gilden tegi enda kallal meeletult tööd. Ta oli iseõppija ja kaval mängija, kel oli suurepärane tehnika, loomulik kiirus ja võimas mõlema jala löök. Ta valitses oma keha suurepäraselt ja oli mitmekülgsete füüsiliste omadustega. Oskus oma keha valitseda tuli just sellest, et ta käis akrobaatika trennis," meenutas Piir. "Peale trenni talvel käisin suusatamas või uisutamas Ülemistel. Enda kallal sai palju tööd tehtud, et saada liikuvust ja tehnikat juurde. Olin noor ja energiat oli palju ning kuskile tuli kõik see suunata," kinnitas Gilden ise.

1960. aastal võeti kõigest 64 kilogrammi kaalunud ääreründaja N. Liidu meistrisarja mänginud Tallinna Kalevi esindusmeeskonda. "Kalevi peatreener Elmar Saar tegi mulle erimenüü, et ma kaalus juurde võtaksin. Šokolaad oli minu põhitoit. Kõik magus, mis sel ajal Odessast saadim oli menüüs. Ma ei võtnud midagi juurde, jooksin ju kogu aeg - mis tuli juurde, see tuli ka kohe välja. Eks lihasmassi tuli ise hiljem juurde. Sellele vaatamata olin küllatki tugev ja sitke vend. Trennis harjutasime ikka kokkupõrkeid, kukkumisi ja rinnutsi vastu hüppamisi, et tasakaalu harjutada. Oma kehakaalu juures tõstsin 100-kg kangi üles," rääkis Gilden.

Juba järgmisel hooajal oli Gilden Kalevi põhiründejõud N. Liidu meistriliigas, mis kujunes ka 19-aastasele poisile elu üheks parimaks hooajaks, kui ta lõi 27 mängus 11 väravat. "Mul oli väga hea kiiruslik tehnika. Olin palliga "sina" peal, mitte "teie" peal. Kiiruslik nõksutamine palliga oli see, millega petsin kogu aeg vastaseid. Olin noor ja loll ning rabelesin hullupööra väljakul. Nii need väravad kõik tulidki," naeris Gilden.

Värav keskjoonelt

Kõige ilusama värava lõi Gilden 1961. aastal Moldovas Chisinau meeskonna vastu mängides. "Mäng toimus hilisõhtul prožektorite valgusel ning meie polnud üldse harjunud mängima tulede valgusel. Olime 1:0 taga, siis lõi meie väravavaht värava alt palli käest keskjoone suunas ja mina tegin pette vastastele, nagu läheks peaga palli lööma, aga võtsin viimasel hetkel pea eest nii, et kaks vastast peaga kokku jooksid. Võtsin palli maha ja lõin keskjoone juurest koheselt peale. Pall lendas otse lati alla üle vastaste väravavahi pea," meenutas Gilden.

1962. aasta sügisel tuli aga minna sõjaväkke. Selleks, et aega teenida kodumaal, liitus ta N. Liidu üleliidulist sarja mänginud Eesti NSV siseministeeriumi meeskonnaga Tallinna Dünamo ning määrati teenistusse kodumaale piirivalvesse kuni 1965. aasta lõpuni. "Gilden oli füüsiliselt hästi arenenud. Mängustiililt oli väga kiire ja tehniline. NSVL liiga oli äärmiselt toores ja jõuline ning Gildenile pandi alati vastaste treenerite poolt üks mängija teda taga ajama ja jalgadesse peksama," rääkis endine Dünamo väravavaht Rein Jauk.

Gilden mängis ääreründajana Dünamos kuni selle laialisaatmiseni 1968. aastal. "Venemaalt tuli pakkumisi küll ja küll peale Dünamo lõpetamist. Isegi Soomest tuli pakkumisi. Pakuti, et tule siia elama ja võta naine ka siin. Soome minek ei tulnud sel ajal isegi mõttesse. Mingit huvi küll polnud Eestist lahkumiseks kuskile mujale N. Liitu. Eks siin oli mugav elu ja ega eestlased siit kuskile küll ära ei kippunud. Mul ei ole mingit kahetsust, et ma kuskile mujale mängima ei läinud," selgitas Gilden.

1969. aastal liitus ta Tallinna Taksopargi meeskonnaga, mida juhendas endine kuulus jalgpallur Raul Nell. Sama aasta karikafinaalis alistuti Kadrioru staadionil Tallinna Dvigatelile 1:2. Treener Raul Nell suutis meeskonda kutsuda mitmed Eesti NSV suurmängijad ning seda aega kroonis 1971. aastal Eesti NSV meistritiitel, mis jäi Gildeni esimeseks ja viimaseks medaliks ENSV kõrgliigas.

Tüdimus jalgpallist

29-aastaselt otsustas legendaarne ääreründaja jalgpalliga lõpparve teha. "Tüdinesin lihtsalt ära jalgpallist ja kogu sellest sõitmisest ühest kohast teise. Mul olid nii põlved kui ka alt liigesed täiesti ära väänatud ja ei saanud enam kükitadagi," põhjendas Gilden. Pärast jalgpallurikarjääri lõppu teenis Gilden elatist taksojuhina ja hiljem Tallinna lihakombinaadis ekspediitorina.

"Gilden tegi väljakul filigraanset tööd. Tänu oma nobedusele ja targale mängule saigi ta nii hästi mängitud. Ta on üks andekaimaid mängumehi, kes meil kunagi on olnud. Ta oli äärmiselt intelligentne mängija, kel olid kõik eeldused olemas, et N. Liidu kõrgseltskonnas läbi lüüa. Tema mäng oli hulga paindlikum kui tänapäeva Eesti mängijatel," kiitis endine Eesti rahvuskoondise peatreener Uno Piir.

"Gildenil oli pall jala külge kasvanud ... ta nagu sündis pall jala küljes. Tal oli suurepärane kiirus ja ta töötas kogu aeg palliga, et lihvida oma tehnikat, ning just tehnika oli see, millega ta oli teistest mängijatest peajagu üle. Kahtlemata on Gilden Eesti läbi aegade üks silmapaistavamaid mängijaid üldse," lisas endine Tallinna Dünamo peatreener Viirma.

Rääkides tänapäeva jalgpallist, lausus Gilden konkreetselt ja ruttu: "Tänapäeva jalgpallist olen ma väga kaugel. Mind enam jalgpall üldse ei huvita. Ma olen sellest kõigest väsinud. Jalgpall on üks eluetapp, mis on minu elus möödas..."

Mati Gilden
Sünniaeg: 07.01.1942 (Tallinn)
Positsioon: Ründaja/äärepoolkaitsja
Pikkus: 175 cm
Kaal: 64 kg

Autasud:

ENSV kõrgliiga võitja - 1972
ENSV karikavõistluste hõbe - 1969

Andmed: Marko Välja

5 kommentaari

Kaspy   •  
(84.52.49.***)
Lugedes vanakooli meeste juttu jääb mulje, et praegused meie mõistes tippmängijad võiksid kõik pallid kotti panna ja ära tootvale tööle minna.
heh   •  
(90.190.84.***)
see on ju ka tõsi.. v.a ojamaa, kel läks õnneks, et varakult siit jeebet sai.
Lokotaari kasvandik   •  
(89.235.198.***)
Kurb ,et eesti jalgpall 1968a.kadus NL aarenilt.Tänu siseministrile Ani-le. Selle tõttu väga korralikud mängijad enneaegselt kadusid jalkast.Värskemat juhtumid - Mõtsnik,Kõmper jt...Ütlen ausalt,päris korralikud vennad olid,aga juba siis olid juhtkonnas zulid...
ROOTSI KUNN   •  
(80.235.44.***)
need vana kooli mehed kipuvad vahel liiga palju luuletama ja ennast tähtsaks jutustama ,
Gilden võis omal ajal ju välja suremisele määratud eesti nsv jalgpallis äss olla aga õige vutimees armastab oma ala elu lõpuni mitte ei seleta nüüd aastakümneid peale karjääri lõppu ,kui väsiniud ta ikka on ja jalka enam üldse ei huvita . Järelikult oli pealiskaudne tegija. Seda võis ka intervjuust välja lugeda ,et parimatesse paikadess ta mingit huvi ei olnud mängima minna . Ühesõnaga tavaline nõuka produkt ja taksisti nüri amet oli talle palju olulisem ,kui tippjalgpall.
metssiga   •  
(80.235.92.***)
eks neis juttudes ole kohati omajagu kibestumist ja kadedust, aga see pole ainult jalkameeste pärusmaa. ka mujal leidub härrasid, kes räägivad kuidas omalajal olid ikka kombinatsioonid ja pold tingimusi, aga mehed olid viis pluss. eks ta ole ikka nii et asju peaks vaatama ikka omas ajas.

Kommentaari lisamiseks palun logi sisse või sisesta nimi ja kontrolltest.
Ott Järvela | Jalgpallimaailmal lasub moraalne kohustus Inglismaad karmilt karistada ja nad ihaldatud vutipeost ilma jätta
FINAAL!
Luup peale | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta
EUROOPA NÄITAS VÕIMU
STUUDIOJUTUD
EM-STUUDIO | Peep Pahv: mida vähem jalgpall muutub, seda parem, aga saan aru, et see on lootusetu
INGLISMAA TEGI AJALUGU
Luup peale | Pehme penalti? Ei, väga pehme! Aga VAR ei tohtinud sekkuda ja Taanile ei tehtud liiga. Mäng oli aus ja Inglismaa finaalis
IKKAGI ITAALIA
Ott Järvela | Inglismaa õelus ja kiuslikkus tuleb meelde jätta ning seda neile nina alla hõõruda
STUUDIOJUTUD
EM-STUUDIO | Koefitsiendi-ekspert: oma kõhutunnet on pakkumisi koostades mängus päris palju
SOCCERNET.EE BAKUUS
MÕTTETALGUD
STUUDIOJUTUD
EM-STUUDIO | Alvar Tiisler: taktikalaud oli mulle südameasjaks ning peagi näeme seda ka Premium liiga ülekannetes
KES, KUS JA KUIDAS?
STUUDIOJUTUD
NOPPEID AJALOOST
EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
EM-PÄEVIK

EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid

MM-EELVAATED

H-alagrupp

G-alagrupp

Šveitsi koondis.  Foto: Scanpix / Michael Buholzer / Keystone / AP

F-alagrupp

E-alagrupp

D-alagrupp

C-alagrupp

B-alagrupp

A-alagrupp

https://www.zone.ee/
MENÜÜ
 
KESKKONNAD
FACEBOOK