Intervjuu | Veiko Veskimäe: Paide ei tõmble ega võbele. Ning karika võitsime iseloomuga! (0)

Paide Linnameeskonna president Veiko Veskimäe. Foto: Liisi Troska / jalgpall.ee

Paide Linnameeskond ei ole enam üksnes Eesti tippklubi, vaid dokumenteeritud võitja. Eelmisel laupäeval Evald Tipneri karikafinaalis saavutatud 1:0 võit Nõmme Kalju üle tähendas Paidele klubi ajaloo esimest suurt auhinda.

President Veiko Veskimäe rõhutab, et karikavõidust ja eurosarjakohast ilmajäämise korral poleks Paide valitud teelt kõrvale kaldunud, aga on varmalt nõus, et võit oli klubile ja kogukonnale tohutult tähtis. Ning et triumf tuli mitme nurga alt – näiteks peatreeneri Karel Voolaiu jaoks – vaadatuna väga õigel ja vajalikul hetkel.

Soccernet.ee vestles 10 aastat Paide Linnameeskonda vedanud Veskimäega teisipäeval, enne Premium liiga kohtumist Tartu Tammekaga, mille kodumeeskond 3:0 võitis. Et ta on asutanud ja juhib Eesti üht suurimat taristuehitusettevõtet Verston, ei piirdunud teemad rangelt jalgpalliga.

Veiko, karikavõidu emotsioon on mõned päevad settinud. Kuidas praegu finaalile tagasi vaatad?
Nüüd on natuke jälle jalad maas. Vaatan tagasi täpselt nii, nagu ta tol hetkel tundus – karikavõit on meie klubi ja kogukonna jaoks võimas asi. Mõtisklesin sellele laupäeval isegi mängu ajal. Ja pärast mängu muidugi kah. Ma olen Paide Linnameeskonda vedanud praeguseks pea kümme aastat ja iga organisatsiooniga on nii, et kasvades tekib talle ajalugu, millele toetuda.

REKLAAM

Tean iga meie jalgpalluri kohta mingit lugu, iga treeneri kohta mingit lugu, lehekülgi Paide Linnameeskonna raamatus on palju. Karikavõidu sarnastel ülevatel hetkedel saab kogu komplekt kokku ning tundsin rõõmu väga mitmel tasandil. Ja iga mängija osas on selle rõõmu nurk natuke erinev. Organisatsiooni arendades tuleb mõelda ja tegutseda pragmaatiliselt, aga karikavõit oli emotsionaalne sündmus. Selle tähendus oli väga suur.

Ettevõtluses selliseid auhindu ju ei anta. Majandusaasta aruanne pole selline auhind isegi siis, kui paberil on kirjas väga ilus kasum.
Absoluutselt. Ettevõtluses sellist auhinda ei anta, aga eks seal ole oma nüansid, mille üle organisatsiooni arenedes rõõmu tunda. Verstoniga alustasime kaks aastat varem, kui tulin Paide Linnameeskonna juurde. Nagu jalgpalliklubi on kasvanud üheks Eesti tipuks, on ka meie ettevõte taristuehituse valdkonnas arenenud üheks Eesti tipuks.

Kui ehitada ettevõttega valmis Reidi tee ja saada aru, et see on organisatsiooni jaoks väga suur samm, siis on hinges samuti rõõm. Kui neid juba viis tükki valmis tehtud, on lugu teine. Või kommunismiohvrite memoriaali ehitamine. Isegi mu poeg tuli ööl enne avamist appi seda puhastama. Lõpetasime hommikul pool kuus.

Ning siis tuled põlesid, päike tõusis, memoriaal läikis, terve seda rajanud meeskond oli kohal ja sümfooniline muusika kõlas. See hetk oli ka auhind! Aga need ongi lood, mis kaugelt ei paista. Vaatad lihtsalt, et üks ehitusobjekt. Ent projektiga isiklikult seotuna tekib juurde palju tasandeid ja lugusid.

Tippspordis jagub neid lugusid omajagu.
Tohutult! Meie esimese karikavõidu muutis ju eriti sümboolseks, et selle tõi Paide oma poisi Siim Lutsu värav. Ta on Viktor Metsa kasvandik. Tema isa on Viktor Metsa kasvandik. Tema onu on meie klubi noortetööjuht.

Ragnar Klavan tuli tagasi Eestisse. Viimased aastad pole olnud talle kerged ja võib-olla pole ta jalgpallist enam seda päris naudingut saanud, aga nüüd aitas meil ikkagi ajalugu teha. See on talle küll karjääri varem kogetuga võrreldes teisel tasandil asi, aga ikkagi palsam.

Võistkondade kätlejad enne Evald Tipneri karikafinaali. Vasakul Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak. Edasi Paide Linnameeskonna president Veiko Veskimäe ja Järvamaa legendaarne noortetreener Viktor Mets. Nõmme Kaljut esindasid Värner Lootsmann ja Kuno Tehva. Foto: Liisi Troska / jalgpall.ee

44 aastat Järvamaal noori jalgpallureid treeninud Viktor Mets kirjutas mulle pärast mängu veel hilja õhtul sõnumi: täna vaatasin mängu ja mõtlesin, et minu töö on tehtud, sest edasi saate juba ise hakkama. See läks mulle tohutult hinge. Viktor on minu enda treener ja mu ema klassivend. Ma tean kogu tema lugu.

Sergei Mošnikovi pole ma ammu näinud nii motiveerituna mängimas kui karikafinaalis. Pärast kohtumist võitu tähistades rääkis ta, kuidas oli naise ja lapsed kaks päeva enne finaali kodust ära saatnud. Põhjendas abikaasale nii: ma tahan välja puhata, et võita.

Selliseid lugusid on mul ju iga meie mängija kohta ja igaüks neist teeb karikavõidu eriliseks.

Kui Viktor Metsaga pühapäeva hommikul rääkisin, siis ta märkis, et seda võitu oli klubile väga vaja. Kuidas sa organisatsiooni juhina olukorda tunnetasid? Kas tajusid mingit ohtu, et kui mõnda esikohta, kus kõik teised selja taha jäävad, ei tule, siis võib sisemine vedru veidi tagasi anda? Või oli 2020. aasta hõbemedal piisav impulss, et see oht maandada?
Oli piisav. Oleme paika pannud pika plaani ning arendame jätkusuutlikku jalgpalliklubi. Astume edasi mõistliku pikkusega samme. Alustasime 10 aastat tagasi olukorras, kus polnud mitte midagi. Oli üks amatöörvõistkond, aga noortetöö puudus. Praeguseks oleme erinevad tahud tervikuks kokku sõlminud.

Tunamullune Premium liiga teine koht oli loogiline. Mullu jäime kolmandaks. Või õigemini võitsime kolmanda koha. Kui 2020. aasta hõbedat võis nimetada juhuseks, siis mulluse pronksiga kinnistasime, et see nii ei olnud, vaid et me kuulumegi Eesti parimate sekka.

Tänavu me teadvustame, et tegime treeneripingil suure muudatuse. Oleme sõnastanud, et tahame olla Eesti üks tippklubi ja Eesti kõige parem jalgpalliklubi. Oleme kindlasti sinnapoole teel.

Unistame ühel hetkel meistritiitli võitmisest. Aga ma ei tunneta täna vajadust, et see tiitel peab nüüd kohe juhtuma. Muidugi me tahame seda võita, ent kui me lähiaastatel seda ei suuda, siis mainitud vedru seetõttu küll maha ei käi. Aga loomulikult tuli karikavõit mitmete nurkade alt vaadatuna väga õigel ajal. Näiteks peatreeneri jaoks.

Tegite talvel ikkagi üpris julge käigu, kui Kareli peatreeneriks tõite, sest paratamatult on tal koondise eesotsas oleku ajast märk küljes, sest 14 mängust ei võitnud ta ainsatki. Lisame siia Premium liiga esimeses ringis Floralt, Levadialt ja Kaljult saadud lõpuminutite kaotused. Mis sul toona peast läbi käis?
Mitte midagi. Jäin täiesti rahulikuks. Eks ma nägin, et kerge võbelus on kuskil tekkimas. Aga äris on ka meie üks peamisi põhimõtteid, et kõik algab inimestest. Tegu on pikaaegse projektiga ja inimesed saavad teha vigu eeldusel, et püüame ja anname endast parima.

Karel on Järvamaa mees ja tohutu südamega jalgpalli juures.Kui temaga asjad kokku leppisime, siis teadvustasime kõiki riske. Ütlesin ka tol hetkel Karelile, et see on midagi, millega tuleb hakkama saada ja loomulikult oleme klubina talle toeks. Me ei tõmble ega võbele. Samas ütlesin Karelile ka seda, et parandada saab olukorda ainult ühe asjaga, milles keegi teine teda aidata ei saa – tulemustega.

Kas need tulevad täna või homme, aga selle aja me talle anname. Muidugi kui me kolm aastat paigal tammuksime, siis lõputu see aeg ei oleks. Ent oleme kokku leppinud kolme-aastase projekti ja ma ei kahelnud, et tema ja meeskond saavad keerulisest perioodist üle. Karikavõit tuli selles mõttes väga õigel ajal.

Ja mis eriti tähtis – me ei saavutanud seda kuidagi tagaukse kaudu. Poolfinaalis alistasime FC Flora, keda me pole kunagi varem võita suutnud. 2015. aasta hooaja viimase vooru võit ei lähe arvesse. Ning finaalis võitsime ka Kaljut. Soccernet.ee podcastis öeldi, et hea, et võit ei tulnud tollest lisaajapenaltist. Mul on ka selle üle hea meel! Paide võitis selle karika ikka iseloomuga!

Paide Linnameeskond tähistamas klubi ajaloo esimest karikavõitu. Foto: Liisi Troska / jalgpall.ee

Tulen tagasi su kahe tegevusvaldkonna võrdlemise juurde. Suur võit tippspordis ja suur võit äris. Sa oled kogenud mõlemat. On need emotsioonid sarnased?
Minu kui organisatsiooni juhi jaoks isegi on. Laiemas mõttes samas kindlasti mitte. Sport ongi niivõrd köitev valdkond, sest siin tekkivad emotsioonid on piiritumat laadi. Aga ma ei saa ütlemata jätta, et mul on siiralt iga kord uhke tunne, kui sõidan mööda Reidi teest või kommunismiohvrite memoriaalist.

Oleme suutnud üles ehitada organisatsiooni, kuhu kuulub palju häid inimesi, kes suudavad teha nii ägedaid asju.Läbi selle teeme Eesti elu paremaks. Täna mängule sõites teadsin ju väga hästi, et meie töömehed asfalteerivad praegu viimast lõiku, mis saab ühel hetkel valmis ning siis saavad Paide inimesed 45 minutiga kiiresti ja ohutult Tallinnasse sõita.

See muudab ühel hetkel võib-olla võimalikuks ka esindusmeeskonna Paidesse toomise. Mängijad jäävad ilmselt küll elama Tallinnasse, see on Eesti reaalsus. Aga kui Paides on head treeningtingimused, mis asuvad Tallinnast 45-minutilise autosõidu kaugusel, siis on see ju päris ahvatlev komplekt. Tallinna sees ühest linnaotsast teise liikumine võtab sama kaua aega.
Oleme aastate jooksul asja arutanud, aga hetkel liiga palju selle teemaga pead ei vaeva. Muutus peab tulema samm-sammult. Keegi kuskil vahel ikka toriseb, et Paide on ju tegelikult Tallinna klubi. Ei ole. Meil on üle Järvamaa erinevates treeninggruppides peaaegu 400 last. Duubelvõistkond oli varem paljuski Tallinnas, aga praegu juba suuresti siin. Kõik muu peale esindusmeeskonna on meil Järvamaal.

Kui ühel hetkel on valmis sisehall ja tänapäevane 1500-kohaline staadion (need kerkivad kavandi kohaselt praeguse kunstmuruväljaku kõrvale nii, et hall jääb keskele, kunstmuru ühele ja staadion teisele poole – O. J.), siis võib-olla esimene etapp on, et kaks korda nädalas treenime Paides ja ülejäänud aja Tallinnas.

Kuidas sa lepid selle juhuslikkusega, mis sporti on sisse programmeeritud? Ettevõtluses on vast veidi lihtsam planeerida ja saab arvestada, et mingil lükkel on teatud tagajärjed. Spordis, eriti jalgpallis, on seda juhuslikkust kohati ju tohutult palju.
Ma pole kindel, kas sellega nõus olen. Juhuslikkus ei ole suurem. Laias laastus on mõlemas valdkonnas nii, et kui on selgelt defineeritud eesmärk, mille nimel järjepidevalt tööd tehakse, siis üldjuhul sinna ka jõutakse. Kas tee on täpselt selline, nagu esmalt arvasid, on omaette küsimus. Aga ühel hetkel kohale ikkagi jõutakse, kui just fataalseid otsuseid ei tee.

Äris ja spordis on paljud asjad samamoodi. Kui komplekteerid hästi ja võistkonnas on hea keemia, siis tuleb ka tulemus. Kas tuled meistriks või jääd teiseks, seda tõesti ennustada ei saa. Äris ei saa samamoodi prognoosida, et selle objekti hanke me kindlasti võidame või kasum tuleb täpselt selline. Juhuslikkust on mõlemas valdkonnas.

Murelikum jalgpallisõber loeb viimasel ajal uudiseid, kuidas teedeehituses on saabumas väga keeruline aeg, ja teab, et Verstoni seos Paide Linnameeskonnaga on väga suur. Kas jalgpallisõbral on põhjust muretseda ehk kui keeruline on seis teedeehituses ja kuidas võib see mõjutada Paide Linnameeskonda?
Lühike vastus on, et muretsemiseks põhjust pole. Verston on klubi arengus kümne aasta jooksul kandnud olulist rolli, aga proovime liikuda üha enam sinna, et klubi suudaks ise tulusid teenida, mistõttu oleme orienteeritud noortele. Tahame teha tulemust, aga valdavalt noortega, kes peavad samas olema nii kvaliteetsed, et suudame neid tugevamatesse liigadesse müüa.

Lisaks on meil päris palju toetajaid. Loomulikult rahaliselt on kõigil Eesti klubidel kogu aeg keeruline. Flora on hetkel ilmselt ainuke, kes eelmise aasta euroedu baasilt on eelarveliselt suhteliselt heas positsioonis. Tänavu ja järgmisel aastal vast kah, aga ühel hetkel on ka neil vaja sinna lisa saada. Meil on vist Premium liiga klubide seas kõige rohkem toetajaid. Ja kõik need toetajad on pikaajalised ja sõlminud mitme-aastased lepingud, mis aitavad eelarvet paremini planeerida.

Tulles tagasi taristuehituses olukorra juurde, siis see on maailma suhtumise küsimus. Kas arvad, et kõik on kehvasti ja väliselt kõik mõjutab või proovid ise protsesse hallata ja positiivset agendat luua? Oleme taristuehituse sektoris võtnud teadlikult ja oma kasvust tulenevalt eestvedaja rolli ning proovime riigile selgitada, miks teid üldse vaja on.

Miks on vaja neljarealist teed Tallinnas Paidesse? Et E-Piim saaks investeerida siia 160 miljonit eurot ning rajada uue tehase. Kui teed poleks, siis seda tehast ilmselt ei tuleks. Taristuehitus on oluline nii regionaalpoliitiliselt kui ka riigi julgeoleku ja konkurentsivõime mõttes. Et meil ei oleks nii, et elu on ainult Tallinnas. Paide Linnameeskond oma toimetamisega teenib samuti seda eesmärki.

Riik annab praegu vastuolulisi sõnumeid ja 2022 on kindlasti raske aasta, aga pikas perspektiivis peame olema ise selgitaja rollis ja suunama riiki sinna, et investeeringuid taristusse on mõistlik teha.

Paide Linnameeskond eksponeeris teisipäevasel kodumängul Tartu Tammekaga kõigile oma fännidele Evald Tipneri karikat. Foto: Liisi Troska / jalgpall.ee

Sa praegu räägid seda kõike, nii jalgpalli- kui ka ettevõtlusjuttu, tohutu entusiasmi ja õhinaga. Kui me oleks vestelnud eelmisel reedel ehk päev enne karikavõitu, siis kas sul olnuks toona sama suur emotsioon sees või muutis karikavõit asju?
Ei ole absoluutselt mitte midagi muutnud. Me ju teame, kuhupoole liigume. Loomulikult olnuks meestel kaotuse korral pea norus olnud, aga Paide Linnameeskond liigub ju õiges suunas. Ega me ole ju tänavu kehvalt mänginud, vaid viljeleme ilusat jalgpalli. Meil on head noored, head kogenud mängijad, klubis on hea keemia.

Sa oled veendunud, et 2022. aasta Evald Tipneri karikas ei jää Paide Linnameeskonna viimaseks.
Kindlasti mitte. (Ja siis hoopis aeglasemalt ja rahulolevamalt.) Kind-las-ti mit-te. 

SEOTUD LOOD
Kommentaarid

Kommentaare ei ole.

Kommentaari lisamiseks palun logi sisse või sisesta nimi ja kontrolltest.
Ott Järvela | Jalgpallimaailmal lasub moraalne kohustus Inglismaad karmilt karistada ja nad ihaldatud vutipeost ilma jätta
FINAAL!
Luup peale | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta
EUROOPA NÄITAS VÕIMU
STUUDIOJUTUD
EM-STUUDIO | Peep Pahv: mida vähem jalgpall muutub, seda parem, aga saan aru, et see on lootusetu
INGLISMAA TEGI AJALUGU
Luup peale | Pehme penalti? Ei, väga pehme! Aga VAR ei tohtinud sekkuda ja Taanile ei tehtud liiga. Mäng oli aus ja Inglismaa finaalis
IKKAGI ITAALIA
Ott Järvela | Inglismaa õelus ja kiuslikkus tuleb meelde jätta ning seda neile nina alla hõõruda
STUUDIOJUTUD
EM-STUUDIO | Koefitsiendi-ekspert: oma kõhutunnet on pakkumisi koostades mängus päris palju
SOCCERNET.EE BAKUUS
MÕTTETALGUD
STUUDIOJUTUD
EM-STUUDIO | Alvar Tiisler: taktikalaud oli mulle südameasjaks ning peagi näeme seda ka Premium liiga ülekannetes
KES, KUS JA KUIDAS?
STUUDIOJUTUD
NOPPEID AJALOOST
EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
EM-PÄEVIK

EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid

MM-EELVAATED

H-alagrupp

G-alagrupp

Šveitsi koondis.  Foto: Scanpix / Michael Buholzer / Keystone / AP

F-alagrupp

E-alagrupp

D-alagrupp

C-alagrupp

B-alagrupp

A-alagrupp

https://www.zone.ee/
MENÜÜ
 
KESKKONNAD
FACEBOOK