Rootsi kõrgliigasse siirdunud Kork: kui ma midagi head ei näita, siis see klubi nimi minu nime taga ei tähenda midagi (0)

Foto: Jana Pipar / jalgpall.ee

Koondise esikinnas Karina Kork astus oma karjääris järjekordse suure sammu, kui lõi käed Rootsi kõrgliigasse tõusnud IFK Kalmariga. Uue koduklubi treenerid, kes on Korki koondise rindel tegutsemas näinud, usuvad, et eestlannas peitub hulgaliselt potentsiaali. Selle välja toomise nimel on ambitsioonikas Kork nõus kõvasti vaeva nägema.

"Väga positiivsed, ootusärevad," sõnab Kork alustuseks, kui kõlab spordireporterlik küsimus üleminekut puudutavate esimeste emotsioonide kohta, "ilmselgelt on siin olek minu jaoks väga suur väljakutse, aga ma usun, et ma olen valmis ennast nii palju suruma, et siin läbi lüüa."

Varasemalt nii Soomes kui ka Austrias väravat kaitsnud Kork tunnistab, et laual oli ka teisi variante, kuid need kahvatusid Rootsi kõrgliiga kõrval koheselt. Muuhulgas käis pallur ka Itaalias Serie B naiskonnaga tutvumas. "Ma arvan, et igaüks, kes naiste jalgpalliga vähegi kursis on, teab, et Rootsis on väga-väga tugev liiga, kus mängida ja areneda. Oli ka teisi variante, aga jah, Rootsi jäi peale just oma liiga tugevuse, ühtluse ja jalgpallikultuuri tõttu."

Rääkides naiste kõrgliigade tugevusest, siis UEFA koefitsiendi alusel asetseb Rootsi viiendal positsioonil. Esikoha on hõivanud Prantsusmaa, järgnevad Saksamaa, Inglismaa ja Hispaania. Märkimisväärne on sealjuures see, et Prantsusmaal on viimasest 15 meistritiitlist 14 tõstnud pea kohale Lyoni Olympique. Rootsi on seevastu viiel eelnenud hooajal saanud neli erinevat meistrit: FC Rosengard (2021, 2019), Kopparbergs/Göteborg FC (2020), Pitea IF (2018) ja Linköpings FC (2017).

REKLAAM

Meistrite liigas on Rootsi klubisid saatnud küllatlki vahelduv edu. Käimasoleval hooajal jäi liigas hõbedale tulnud BK Häcken (endine Kopparbergs/Göteborg FC) pidama grupifaasi ning kaheksa parema sekka ei pääsenud. Eelmisel hooajal oli edukaim FC Rosengard, kes alistus veerandfinaalis Müncheni Bayernile. Veel aasta enne seda polnud Rootsi klubidel 16 parema sekka asjagi. Ette on näidata aga kaks meistrikarikat (Umea, aastatel 2003 ja 2004) ning viis hõbemedalit (Umea, 2002, 2007 ja 2008; Djurgarden/Älvsjö, 2005 ning Tyresö, 2014). Lisaks neli kolmandat kohta.

Mida arvab aga Kork, kui suur samm on Austria ja Rootsi kõrgliigade vahel? "Erinevusena ma tooksin välja mängutempo, eriti trennides, kus sind surutakse meeletult, et intensiivsus üleval oleks. Ka pidevalt pressi all mängimine: isegi väravavahina sul ei ole aega mõelda, vaid saad palli ja juba on vaja tegutseda," kirjeldab ta. "Mulle väga meeldib, et see nii on, aga natukene vajab harjumist. Austriast tulles tahab see pea natukene aeglasemalt töötada, aga küll jõuame sinna ka."

Korgi sõnul ongi just sealne tööeetika imekspandav. "Oled sa väsinud või mitte, see jooks tuleb ära teha. Endast surutakse reaalselt välja kõik, mis sul kehast hetkel välja tuleb. Just see suhtumise pool ka, et ma olen küll väsinud, aga ma teen seda, sest see aitab mul paremaks saada," on rabamine uues koduklubis tüki teisest puust.

Millised võiksid olla aga kõrgseltskonda tõusnud IFK Kalmari eesmärgid algaval hooajal? Kork tunnistab, et soovitud kohast otseselt räägitud pole. "Klubi saab väga hästi aru, et Rootsi kõrgliiga on väga tugev. Ilmselgelt ei öelda välja kõva häälega, et meistritiitlit tahaks või midagi sellist. Püsima jäämine ja kindlasti ka võistkondade üllatamine," toob ta kaks eesmärki välja, "sest eks ikka võib-olla alahinnatakse meie võistkonda."

Rääkides sellest, mis sai just klubi poolt eestlannat valides otsustavaks, sõnab Kork, et ega ülemäära palju materjali selleks polnud. "Ma tean, et klubi väravavahtide treener ja ka peatreener on näinud minu koondisemänge. Kuna eelmisest aastast väga palju muud vaadata ei olegi, siis koondisemängud ongi need, mille pealt otsus tehti," tunnistab ta.

Korgi puhul said määravaks just esitused koondisesärgis. Foto: Liisi Troska / jalgpall.ee

"Ma tean seda, et nad näevad minus väga tugevat potentsiaali," on Eesti esikindaks kerkinud Kork saanud tugevat toetust ka klubi poolt. "Väravavahtide treener näeb, et minus on nii mõndagi peidus, aga nüüd on vaja see trenniga ka välja tuua." 

Tõenäoliselt midagi säärast märkasid lõppenud hooajal aasta naisjalgpalluri valimisel osalenud ajakirjanikud, jalgpallijuhid ja treenerid: Kork hääletati tugevale teisele kohale. Parimaks nimetati Ungari kõrgliigas palliv Inna Zlidnis. Puuriluku asetasid esikohale koondist tüürinud Jarmo Matikainen, U19 neide juhendav Richard Barnwell ning väravavahtide treener Siim-Sten Palm.

Kork ise sellist tunnustust ei oodanud. "Väga positiivne on just see, et inimesed märkavad, mida ma teen. Ise ma võib-olla ennast sinna nii üles ei oleks pannud: ei tundnud ise, et see hooaeg oleks kuidagi õnnestunud," püsivad palluri kaks jalga maa peal. Tõsi, Austria kõrgliigas Korgi arvele ülemäära palju mänguminuteid ei kogunenud ning ka koondises ajas üks valus kaotus teist taga. Näiteks kolmes viimases valikmängus pidi esikinnas väravavõrgust noppima koguni 21 palli.

"Aga eks see on ka see, et mina ise sean endale oluliselt kõrgemad eesmärgid ja ma ei ole võimeline kõrvalt neid väikseid positiivseid asju nägema, nagu kõrvaltvaatajad näevad. Eks jah, ise mängijana tahad ikka kõike veel paremini ja neid väravaid ei tohiks nii palju sisse lasta ja nii edasi," selgitab enesekriitiline Kork oma üllatuse tagamaid.

Kas mitu hooaega välismaa väljakutel palli taga ajanud Kork ka ise tunneb, et on võrreldes teiste väravavahtidega soodsamas seisundis? "Eks ta ikka mingi eelise annab, aga lõpuks kõik ikkagi taandub sellele, kuidas keegi mängib. Ma võin ju kuskil välisklubis olla küll, aga kui ma siin tegelikult ei arene ega midagi head ei näita, siis see klubi nimi minu nime taga ei näita midagi," usub ta.

Kaks Karinat koondisetreeningul: Kork (kaugemal) ja Piirimaa. Foto: Brit Maria Tael

Teisalt on koondise rindel konkurentsist taandunud Getriin Strigin, kellega on eelnevatel aastatel kõige tihedam rebimine olnud. Sellega nõustub ka Kork. "Getriiniga oli eelmisel aastal ja sellest eelnevatel väga hea võitlus. Ma ütleks, et see on koondisele hea, kui meil on tasemel väravavahte mitu, kes platsile astumise nimel konkureerivad," sõnab ta.

"Noori tuleb samamoodi peale ja tahaks loota, et nad astuvad tugevalt kandadele," paneb Kork pisut pingeid ka noorte kiiprite õlule. Ta jätkab, et just väravavahtide osakond on see, kus naiste jalgpallis tihti muresid on. "Ei saa väga hõisata, aga midagi väga hullu ka pole," võtab ta hetkeseisu kokku.

Üldiselt koondise tegemisi lahates jääb Kork esialgu tagasihoidlikuks. Kuna naiskonna ette on asunud Anastassia Morkovkina ja Sirje Roops, kelle käe all puurilukk varasemalt treeninud pole, siis ei oska ta midagi ka oodata või loota. Ka ei saanud Kork aasta esimesest treeninglaagrist osa võtta, kuid kontakt on treeneritega sellegipoolest olemas.

Kus tuleks Korgi hinnangul juurde panna, et hakkaksid tulema loodetud tulemused? "Kui me saame kõik kõige paremad mängijad kokku, siis ma usun, et see uute treenerite toomine annab sellise hea uue hingamise," toob Kork välja mulluse probleemkoha seoses mängijate osalemisega koondise tegemistes. Ka Morkovkina ja Roops sõnasid oma esimesel pressikonverentsil, et sellest murest loodetakse olla vabanenud.

"Ega raske on välja tuua, et peame paremini pressima või palli hoidma. Meil on vaja kõiges juurde panna. Absoluutselt kõiges!" arvab Kork. "See on nüüd treenerite teha - mille peale nad mängu hakkavad üles ehitama ja millele nad fookuse panevad."

***

Karina Kork

Sündinud: 23. veebruar 1995
Positsioon: väravavaht
Klubikarjäär: Tallinna Kalev (2012-2013), Pärnu JK (2014), Tallinna Kalev (2015-2019), HJK (2020), FFC Vorderland (2021), IFK Kalmar (2022)
Koondisekarjäär: 21 mängu A-koondises, 4 mängu U19 koondises

SEOTUD LOOD
Kommentaarid

Kommentaare ei ole.

Kommentaari lisamiseks palun logi sisse või sisesta nimi ja kontrolltest.
Ott Järvela | Jalgpallimaailmal lasub moraalne kohustus Inglismaad karmilt karistada ja nad ihaldatud vutipeost ilma jätta
FINAAL!
Luup peale | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta
EUROOPA NÄITAS VÕIMU
STUUDIOJUTUD
EM-STUUDIO | Peep Pahv: mida vähem jalgpall muutub, seda parem, aga saan aru, et see on lootusetu
INGLISMAA TEGI AJALUGU
Luup peale | Pehme penalti? Ei, väga pehme! Aga VAR ei tohtinud sekkuda ja Taanile ei tehtud liiga. Mäng oli aus ja Inglismaa finaalis
IKKAGI ITAALIA
Ott Järvela | Inglismaa õelus ja kiuslikkus tuleb meelde jätta ning seda neile nina alla hõõruda
STUUDIOJUTUD
EM-STUUDIO | Koefitsiendi-ekspert: oma kõhutunnet on pakkumisi koostades mängus päris palju
SOCCERNET.EE BAKUUS
MÕTTETALGUD
STUUDIOJUTUD
EM-STUUDIO | Alvar Tiisler: taktikalaud oli mulle südameasjaks ning peagi näeme seda ka Premium liiga ülekannetes
KES, KUS JA KUIDAS?
STUUDIOJUTUD
NOPPEID AJALOOST
EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
EM-PÄEVIK

EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid

MM-EELVAATED

H-alagrupp

G-alagrupp

Šveitsi koondis.  Foto: Scanpix / Michael Buholzer / Keystone / AP

F-alagrupp

E-alagrupp

D-alagrupp

C-alagrupp

B-alagrupp

A-alagrupp

https://www.zone.ee/
MENÜÜ
 
KESKKONNAD
FACEBOOK