Johan Cruyffi vaim elab edasi. Hollandlastele ei piisa tihtipeale sellest, et nende koondis mängib edukat jalgpalli, see jalgpall peab olema ka ilus. Aga praegu kõlbaksid ehk isegi koledad võidud ...?

• Paradoks Austria moodi: kõik on justkui hästi, aga fännid ei usu
• Ukraina ründelegend asub kahe eelmise finaalturniiri häbi maha pesema
• Legend, kes on vanem kui tema riik, läheb kuldsele karjäärile ilusat punkti panema

Euroopa kaart ja jalgpallikaart ei kattu sugugi üks-ühele ning geograafilise pinnalaotusega võrreldes on hollandlased olnud aastakümneid ühed suuremad tiivasirutajad. Traditsioone luues on isu aina kasvanud, aga Rinus Michelsi ja totaalse jalgpalli ajad näivad tänaseks vähemalt Oranje enda jaoks möödas olevat. Iseküsimus, kas pöördumatult.

Kui Bert van Marwijk hollandlased ülimalt füüsilise mängustiiliga 2010. aastal MM-finaali viis, nuriseti, et selline jõumäng tegevat Hollandile suisa häbi. Pärast järgnenud EM-i läbikukkumist jõuti 2014. aastal uuesti MM-il nelja parema sekka ja Louis van Gaal sai kiita, et noortest mängijatest rohkemgi välja võttis kui oodata osati. Näis, et Holland on end taas vähemalt Euroopa, ehk isegi maailma tippu kinnistanud.

Kuid loodetud tõusu ei tulnud, järgnes hoopis häbi. 2016. aasta EM-valiksarja alagrupis osati Tšehhi, Islandi ja Türgi järel koguni neljandaks jääda, edestades vaid kasahhe ja lätlasi. Tegu oli pärast 1984. aastat esimese korraga, mil hollandlastel jäi Vana Maailma meistrivõistlustel mängimata. Danny Blindi treeneripostilt minemasaatmine ja Guus Hiddinki naasmine ei teinud asja paremaks, sest sõitmata jäi ka 2018. aasta MM-ile, enne kui päike jälle pilve tagant paistma hakkas.

Nii peaks tänavune EM olema hollandlastele lunastuse koht. Ent kui viimased aastad on üldse midagi tõestanud, siis seda, et Hollandi puhul pole üllatus ei nende ootamatu edu ega ka järjekordne arusaamatu põrumine. Esmalt nauditi edu Rahvuste liigas, kus jõuti nelja parema sekka ning pandi teiste seas selili Saksamaa, Prantsusmaa ja Inglismaa. EM-valiksari läbiti seejärel Saksamaa kõrval suuremate draamadeta, klohmides sel teekonnal kaks korda ka Eestit. Ent peatreener Ronald Koeman otsustas pärast valikturniiri lõppu Barcelona treeneritooli kasuks ja hollandlased, kel püsib alates 1970ndatest ja Ernst Happeli aegadest vankumatu usk kodumaistesse treeneritesse, ei suutnud lihtsalt järgmisi väärt mehi juhendajakohale leida.

Otsingud suure hetke lävel: on see ikka õige tee?

Ajutine peatreener Dwight Lodeweges jättis Frank de Boerile päranduseks allajäämise Itaaliale ning kui seejärel kaotati Mehhikole pluss viigistati Bosnia ja Hertsegoviina, Itaalia ja Hispaaniaga, oligi de Boeril kirjas negatiivne rekord - temast sai esimene mees, kes Hollandi tüüri juures neljas esimeses mängus võiduta jäänud. Edasi läks küll pisut paremaks, aga märtsikuine allajäämine Türgile - seejuures mitte pelgalt skoori, vaid paljuski ka mängupildi poolest - ning äsjane läbi häda saadud 2:2 viik Šotimaaga viitavad, et mured pole kaugeltki seljatatud.

Et de Boer ikka veel sobivat minekut otsib, viitab seegi, et šotlaste vastu prooviti finaalturniiri lävel seniste harjumuspäraste 4-2-3-1 või 4-3-3 skeemide asemel 5-3-2 asetust. Esimesed olevat nimelt peatreeneri arvates liialt staatilised, kolme keskkaitsjaga mängimine peaks aitama seda muret vältida. "Tahame domineerida, aga seda on raske teha, kui meil pole palli," sõnastas de Boer lihtsa dilemma, lubades, et samasuguse asetusega minnakse vastu ka viimasele EM-i eelsele maavõistlusele Gruusiaga.

Olgu de Boeri põhjendused kui tahes veenvad, vahetult suurturniiri lävel söandavad senist lähenemist muuta väga vähesed treenerid. Kolmemehelise kaitseliiniga harjumine nõuab aega isegi neilt mängijatelt, kes sellises süsteemis varem tegutsenud, sest kaaslased on ju erinevad ja üksteisemõistmine ei sünni üleöö. Kas tegu on de Boeri geniaalsuse või sügava näppulõikega, näitavad muidugi alles kohtumised finaalturniiril, ent ka teisele murele tegi peatreener tahes või tahtmatult kaudse viite, kui märkis, et peab plaane vastavalt mängijatevalikule muutma.

Uusi Cruyffe, Bergkampe ja van Basteneid ehk vabakunstnikke pole Hollandist viimastel aastatel esile kerkinud, pigem on lippu kõrgel hoidnud kaitsemängijad nagu Virgil van Dijk ja Matthijs de Ligt. Keskväljameestest on siiski tänavusel klubihooajal olnud heas hoos Frenkie de Jong, ründajatest näib uue küpsuse olevat leidnud Memphis Depay. Ent kuldaastatega võrreldes on pilt ikkagi mõnevõrra lahjem. Samas pole koosseis kaugeltki nii niru, et põhjendada Hollandi viimase aja ebastabiilseid tulemusi.

Suur hoop on hollandlastele mõistagi see, et vigastust raviv kapten van Dijk jääb EM-ilt eemale. Küsimärgid on ka erinevate terviseprobleemidega hädas olnud Daley Blindi kohal, keda Holland küll hädasti vajaks, ent kes käis viimati väljakul märtsis, mil vigastas Gibraltari vastu peetud mängus hüppeliigest ja vajas lõikust. Abikapteni Wijnaldumi kõrval peavad seetõttu just noored de Jong, de Ligt ja Donyell Malen asuma ise vankrit vedama. 

Ehk enimgi tuleb liidrirolli võtmist oodata aga Memphiselt, kes kerkis pildile ääreründajana, põrus siis van Gaali käe all Manchester Unitedis suurejooneliselt ja pidi asuma oma karjääri uuesti üles ehitama. Lyonis on see tal ka suurepäraselt õnnestunud ning ehkki eelmisel suvel luhtus loodetud üleminek Barcelonasse Koemani käe alla, jätkas Memphis Prantsusmaal professionaali kombel, lüües liiga paremuselt teise-kolmanda ründajana lõpuks 20 väravat.

Hollandi muredele võib lisa anda väravavahi Jasper Cillesseni ümber puhkenud miniskandaal. Valencia puurilukk oli de Boeri käe all peetud mängudes esinumber ja arvati ka EM-koondisesse, ent vahetult enne nimekirja lõplikku kinnitamist andis ta positiivse koroonaproovi. De Boer otsustas kogenud väravavahi seepeale valitute seast hoopis välja jätta, mispeale Cillessen vihastas.

"Treener teadis mu positiivsest proovist ja pühapäeval oli veel jutt, et kui saan negatiivse proovi antud, oodatakse mind kas või treeninglaagri järel meeskonnaga liituma. Teisipäevaks oli suhtumine aga ootamatult muutunud ja mind visati üle parda," kurjustas 60 korda koondist esindanud väravavaht De Telegraafile antud intervjuus. Väravasuule on küll esikindaks võtta ülikogenud Maarten Stekelenburg või samuti staažikas Tim Krul, aga selline draama ei pruugi meeskonnavaimule kasuks tulla.

Eraldi võetuna võib leida hulgaliselt asju, mis Hollandi vastu räägivad, alates peatreeneri käekirjast ja lõpetades van Dijki puudumisega. Aga vabandusteks pole Hollandil aega, sest esimene EM-turniiri mänguvõit pärast 2008. (!) aastat tahab võtmist. Ning siis teine ja kolmaski ja kes teab, kui kaugele edasi ... Kahel viimasel korral on edu Hollandit saatnud nimelt siis, kui neisse pole usutud. Ehk on just nüüd uue põlvkonna lõpliku esiletõusmise koht ja isegi Cruyff saab pilvepiiril korraks rahulolevalt naeratada?

Meeskonna staar - Georginio Wijnaldum

Liverpool jääb sel suvel Gini Wijnaldumist ilma, Hollandi koondisel seda ohtu pole. Virgil van Dijki puudumisel kaptenipaela kandev poolkaitsja kerkis viimaste aastatega tasapisi Liverpoolis asendamatuks meheks, kuid koondisele on ta andnud isegi midagi märksa enamat kui klubile - nimelt väravaid.

Kui Liverpoolis jäi Wijnaldumi nimele viie hooajaga 237 mängu ja 22 tabamust, siis koondises on ta sama arvuni jõudnud kõigest 73 kohtumisega. Kindlasti on põhjuseks asjaolu, et Liverpooli keskväljal tegutseb ta madalamal kui eelmistes klubides või koondises, aga tema ründajavaist on ikkagi miskipärast just Oranje särgis kõige paremini välja löönud.

Kogemused, töövõime - sageli katab Wijnaldum mängu jooksul väljakul üle kümne kilomeetri - ja nii vaimne kui ka füüsiline stabiilsus, mille toel Wijnaldum jättis Liverpooli-aastate jooksul vahele ülivähe mänge ning hoidis keskmist taset alati kõrgel, iseloomustavad ka tema esitusi koondisesärgis. Liiati ei lasu Wijnaldumi õlgadel Liverpoolist lahkumisest hoolimata erilist tõestamispinget, sest kõigi märkide järgi liitub ta pärast EM-i lõppu ametlikult Barcelonaga. Van Dijki puudumisel on tema rahulikkus ja enesekindlus kaptenina meeskonna kooshoidmiseks ülivajalikud omadused.

Silm peale - Ryan Gravenberch

Amsterdami Ajaxi aasta talent või Eredivisie aasta talent, kumb auhind on kaalukam? Igatahes noppis 19-aastane Gravenberch lõppenud hooajaga mõlemad. Poolkaitsja läbimurdehooaeg on Euroopa suurklubid juba tagajalgadele ajanud ja kui ka EM-finaalturniir peaks õnnestuma, võib Ajaxil tema kinnihoidmine raskeks minna.

Eelmainitud Ajaxi aasta talendi auhind kannab Marco van Basteni nime ning varem on selle võitnud näiteks Christian Eriksen, Toby Alderweireld, Matthijs de Ligt ja Sergino Dest, kes kõik peagi Ajaxist mõnda Euroopa suurklubisse lahkusid. Pole vähimatki põhjust eeldada, et asjad peaksid Gravenberchi puhul teisiti minema, sest pikka kasvu, hea liikuvusega ja otsekui kaasasündinud lõtvusega kahe karistusala vahelist väljakuosa katta armastav Gravenberch on juba teeninud mitmelt Hollandi jalgpallikorüfeelt nii "uue Rijkaardi" kui ka "täiuslike omadustega poolkaitsja" tiitli.

Ajaxi peatreener Erik ten Hag on rõhutanud, et noorele mängijale mitteomaselt oskab Gravenberch aina paremini näha viisi, kuidas ta saaks meeskonnale kasulik olla, mitte ise särada. "Ta mõistab iga päevaga aina paremini, mida jalgpall endasse koondab," märkis ten Hag. Koondisekutse sai Gravenberch juba kevadel ja ehkki talle jääb eeldatavasti vähemalt esialgu kapteni Georginio Wijnaldumi varumehe roll, on ta tõhus relv, keda kas või pingilt mängu tuua.

Koondisest väljas - Virgil van Dijk

Hollandi kapteni vigastusesaaga ei vaja ilmselt pikemaid kommentaare. Sügisel mängus Evertoniga lõhutud põlv küll paraneb, ent Liverpooli fännide kergendusohe, kui van Dijk maikuus teatas, et eelistab end korralikult terveks ravida ja EM-il poolpidusena mängimise unustada, oli üle La Manche'i väina palja kõrvagagi kuulda.

Koondisele on see kõik muidugi halb uudis, sest van Dijk pole Hollandi liider mitte ainult mänguliselt. Samas võimaldab tema puudumine esile tõusta mõnelgi teisel noorel mängijal, kellelt niikuinii seda pikisilmi oodatakse. Šotimaaga peetud kontrollmängu ajal oli van Dijk tribüünil ja toetas kaaslasi nõuannetega, seega pole sugugi välistatud, et ta ka EM-i ajal mingil määral jätkuvalt taustal oma kaptenirolli täidab.

Treener - Frank de Boer

Ajaxiga teenitud neli järjestikust meistritiitlit pidanuks mängijana üle saja korra Hollandi koondisesärki kandnud de Boeri tähe treeneritetaevas kõrgele lennutama. Paraku ei osutunud tema järgmised tööotsad kaugeltki nii edukaiks, sest Milano Interi juures oli ta ametis 14 ja Crystal Palace'is vaid viis mängu. Atlanta Unitediga läks veidi paremini ja nii palgati de Boer mullu septembris nelja-aastase lepinguga kodumaa koondise etteotsa. 

Paraku õnnestus tal kohe negatiivset ajalugu teha, kui Holland jäi tema käe all esmakordselt uue treeneri esimeses neljas mängus võiduta. Kuniks tulemused  ei parane, saadavad de Boeri kodumaal visalt jutud, et tegu polnud mitte parima valikuga koondise tüüri juurde, vaid lihtsalt ühega vähestest, kes sel hetkel saadaval oli. Edukas finaalturniir oleks de Boerile parim viis kriitikute suud vähemalt mõneks ajaks kinni panna.

Kristjan Jaak Kangur: "Hollandi suurim staar ja liider vaatab EM-i kas kodus telerist või parimal juhul  staadionitribüünilt. Väärilisi asendajaid talle napib ja kuigi alagrupist edasipääsu võib Hollandi jaoks pigem eeldatavaks pidada, läheb play-off-ringides, kus vastu tulevad kangemad vastased, eeldatavasti juba raskeks. Viimaste aastate jooksul on suudetud võita küll nii Prantsusmaad, Saksamaad kui ka Inglismaad ning viigistada Itaalia ja Hispaaniaga, ent finaalturniiril tippu murdmiseks ei tundu hollandlaste noorem põlvkond veel piisavalt küps. Küll aga võivad saadavad kogemused noortele meestele ära kuluda juba järgmistel finaalturniiridel."

Mängud alagrupis: 

P, 13. juunil kell 22.00 vs Ukraina (Amsterdam)
N, 17. juunil kell 22.00 vs Austria (Amsterdam)
E, 21. juunil kell 19.00 vs Põhja-Makedoonia (Amsterdam)

Eeldatav algkoosseis:

Koosseis:

Väravavahid: Marco Bizot (AZ), Tim Krul (Norwich), Maarten Stekelenburg (Ajax).

Kaitsjad: Patrick van Aanholt (Crystal Palace), Nathan Ake (Manchester City), Daley Blind (Ajax), Denzel Dumfries (PSV), Matthijs de Ligt (Juventus), Jurrien Timber (Ajax), Joel Veltman (Brighton), Stefan de Vrij (Inter), Owen Wijndal (AZ).

Poolkaitsjad: Donny van de Beek (Manchester United), Ryan Gravenberch (Ajax), Frenkie de Jong (Barcelona), Davy Klaassen (Ajax), Teun Koopmeiners (AZ), Marten de Roon (Atalanta), Georginio Wijnaldum (Liverpool).

Ründajad: Steven Berghuis (Feyenoord), Memphis Depay (Lyon), Cody Gakpo (PSV), Luuk de Jong (Sevilla), Donyell Malen (PSV), Quincy Promes (Spartak), Wout Weghorst (Wolfsburg).