Soccernet.ee taskuhäälingu "Pikk ette (ja ise järele)" 187. saates arutlesid Kasper Elissaar, Ott Järvela ja Kristjan Jaak Kangur selle üle, kas Eesti koondis peaks koosseisu noorendama. Üldiselt leiti, et seda ei peaks jõuliselt tegema.

Järvela juhatas teema sisse: "Möödunud nädal tõstis üles debati sellest, kas ja kuivõrd palju peaks Eesti koondis tegelema noorendamisega, noorematele võimaluse andmisega. Ja ma sissejuhatuseks viitan oma kolleeg Joosep Susile, kes meenutas eelmise nädala Kuku saates, mida me koos teeme, et millise koosseisuga jõudis Eesti koondis 2011. aastal Euroopa meistrivõistluste play-off'i ehk tegi oma läbi aegade parima tulemuse, jõudes Euroopa 20 parima sekka. Ennekõike 20ndate eluaastate lõpus ja 30ndate alguses olnud mängijatega, kellest osade mänguaeg koduklubides oli üpris napp. Seal ei olnud toona teab mis palju noori mängijaid. Noorematest oli Kaimar Saagil mingisugune roll, aga verinoori võistkonnas toona tegelikult ei olnudki. Olid kogenud mängijad ja nendega tehti tulemust ning see on minu meelest oluline asi, mida meeles pidada ka nüüd.

Järgmisel aastal ootab Eesti meeskonda ees see koht, kus on võimalus teha tulemust, millel oleks ka reaalne käegakatsutav ja Eesti jalgpalli jaoks ülimalt oluline tagajärg, ehk on võimalik mängida EM-finaalturniirile pääsemise nimel. Kui rääkida ülejäänud võistlustest, mida Eesti peab, siis MM-valikturniirilt ei ole MM-ile pääsemine reaalne, kuna Euroopal on 13 kohta ja seda on väga vähe; Balti turniiri võitmisest ei sõltu mitte midagi; Rahvuste liigas oleks uhke mängida B-divisjonis, kui see õnnestuks (A-divisjoni tõusmine oleks ulme), aga ka sellel tegelikult otsest tagajärge, mis tekitaks tohutu uhkusetunde, ei ole. Asi, mida Eesti meeste jalgpallikoondis püüab - nüüd juba üle 30 aasta -, on ikkagi pääsemine finaalturniirile. Ja pääsemine EM-finaalturniirile, kus mängib 24 koondist, on küll väga keeruline, aga ei ole ebareaalne. 2024. aasta märtsis peetavasse EM-valiksarja play-off'i jõudmisele loodi võimalus läbi selle, et oldi D-divisjoni parim alagrupi võitja, edestades selles arvestuses Lätit.

Nüüd on nelja aasta jooksul esimene koht, kus on võimalik ja vajalik teha tulemust. Eelmine kord oli aastal 2019, kui mängiti eelmist EM-valiksarja. Sest EM-valiksarjad on Eesti koondise jaoks kõige tähtsamad ja kõige olulisemad turniirid, seal on võimalik midagi saavutada. Ning tulemust tuleb teha nendega, kes on parajasti kõige paremad. Ei mingeid avansse! Ei mingeid niisama minuteid!

Thomas Häberli on väga selgelt ka mõista andnud, et tema teeb koondisega tulemust ja noored, kes tahavad peale pääseda, peavad selle võimaluse välja võitlema, kas koduklubides või koondise treeningutel näidatuga. Rocco Robert Shein ja Georgi Tunjov teenisid San Marino vastu selle võimaluse ja minu meelest kasutasid mõlemad selle ka hästi ära. Mõlemad sekkusid sümpaatselt, eriti meeldis mulle Shein. Ja eks näis, ma usun, et nad on ka edaspidi koondise juures hõivatud. Aga 2023 on tulemuse tegemise, mitte noorte sissemängitamise koht. Kui 2023 on möödas, siis tuleb vaadata edasi. Kui aastal 2024 finaalturniiri ei ole, siis seal võib olla see koht, kus tuleb teha jällegi mingisugune põlvkondade vahetus. Tuletame meelde, et Karel Voolaid algatas oma ametiajal päris korraliku põlvkondade vahetuse, tema mängitas seal sisse Vladislav Kreida, Vlasi Sinjavski ja mõned mehed veel, tema ajal tuli koondisesse Märten Kuusk. Temal oli seda vaja toona teha. Aga praegu Häberlil ei ole vaja seda teha, Häberlil on vaja teha tulemust."

Elissaar võttis jutujärje üle: "Üldse Eesti jalkas on hästi palju juttu olnud sellest, et millal kellelegi anda võimalusi. Kui pärast Malta mängu oli edasipääs käes, siis juba öeldi, et andke San Marino vastu võimalusi katsetamiseks. Aga mulle väga meeldis see, mida Thomas Häberli ütles San Marino mängu eel - ma ei debateeri selle üle, kas mulle kui jalgpallihuvilisele meeldis selle jutu sisu, aga mulle meeldis, et ta selle välja ütles. Ma küsisin temalt, et kuna meil on edasipääs olemas, siis kas see muudab kuidagi tema lähenemist. Tema esimene küsimus oli, et oota, kas me siis nüüd täna ei lähegi võidu peale või mida sa silmas pead. Ma ütlesin, et ei, äkki annad mõnele mängijale mingisuguse võimaluse. Ja siis ta ütles nii konkreetselt ära, et tema jalgpallilises maailmavaates, tema jalgpallikultuurilises taustas, kust ta tuleb, ei ole võimalik, et sa annad kellelegi lihtsalt avanssi. Et Eesti koondis peab olema see koht, kus mängivad igal hetkel ainult parimad mehed. Sest kui nad seda ei tee, siis see tekitab ka võistkonna sees imelikke signaale ja nii ei peaks üldse asjad käima. Ehk alati, kui Eesti koondis mängib Thomas Häberli käe all, siis mängivad need vennad, kes on tema arust sel hetkel kõige paremad. Lihtsalt sellepärast, et äkki siin kolme aasta pärast oleks vaja mõnda nooremat mängijat Kostja Vassiljevi asemele või mida iganes, ta neid samme ei tee."

Kristjan Jaak Kangur jätkas: "See koht, kus sa võid katsetada ja proovida, oli näiteks Albaania mäng. Maavõistluses võid sa tõesti katsetada, aga mõistlikult, mitte rohkem kui paari meest, mitte kõiki noori korraga sisse visates. Nende mängupaneku tingib juba natuke ka see, et mõni põhimees vajab puhkust, kui on olnud järjest mänge. Kui on kaks mängu, siis ei ole selleks vajadust. Isikliku maitse järgi oleksin tahtnud San Marino vastu lihtsalt huvi pärast näha Tunjovi natukene pikemalt. Aga küsimus on seal ikkagi nüanssides.

Juba Malta mängu järel pressikonverentsil, kui küsiti, et kas me nüüd San Marino vastu läheme kuidagi teistsuguse koosseisuga, küsis Häberli vastu: "Aga kellega, kas U19-ga või U21-ga?" Oli mingi selline vastutorge. Natuke isegi ootamatu, kuna küsimus oli tegelikult täiesti aus ja põhjendatud, sest edasipääs oli tagatud. Aga minu meelest ilmes juba sellest vastusest, et tal on väga selge arusaam. See läheb ka vahel minu meelest kõrvaltvaatajatel meelest ära, et treener otsustab ja treener vastutab. Oli selgelt näha, et Häberli oli viimaste mängude ajal heas mõttes isegi natuke pinges. D-divisjonist väljasaamine oli tema jaoks ikkagi nii suur kohustus, nagu see peabki olema. Ka meeskonna jaoks.

Pole mõtet vägisi noorendada lihtsalt selleks, et noorendada ja uuendada. On kaua lauldud seda laulu, et kui Kostja Vassiljev lõpetab, siis me oleme omadega käpuli, mis siis küll saab? Aga seda on räägitud ka eelmiste mängijate puhul, ikka tuleb keegi kuskilt, tuleb võib-olla mõni mees, kellest me praegu väga palju ei teagi. Nagu tuli koondisesse näiteks Mattias Käit."

Elissaar lisas: "Ja veel üks nüanss, mis meil võib-olla vahel ära unustatakse - koondis mängib koos nii harva ja nii vähe, et kui Thomas Häberlil ongi eesmärgiks järgmise aasta EM-valiktsükkel, siis ta tahab ilmselt kasutada igat minutit selleks, et just omaenda plaani väljakul nende meestega kokku mängida. Jah, siin võib ju ilkuda, et pooled vennad mängivad Floras nagunii igapäevaselt koos, nad teavad ja tunnevad üksteist. Aga see jalgpall, mida mängib FC Flora, ja see jalgpall, mida mängib Thomas Häberli Eesti koondis, on nii erinevad asjad."

Täispikk Soccernet.ee taskuhäälingu "Pikk ette (ja ise järele)" 187. saade: