Eesti U19 koondis seljatas Poolas peetud valikturniiril nii Itaalia kui ka Bosnia ja Hertsegoviina ning tagas seeläbi pääsu Eliitringi ehk Euroopa 28 parema koondise sekka. Alo Bärengrubi hoolealustest sai kolmas selle vanuseklassi noortekoondis, kes Eliitringi murdnud. Kes on aga sirgunud varem Eesti eest tegusid teinud aastakäikudest?

2008. aastal alistas Eesti kodusel valikturniiril nii Horvaatia kui ka Kasahstani, mis andis Belgia järel grupis teise koha. Belglastele kaotati küll Kadriorus kindlalt 0:5, ent vastaste eest käisid platsil ja lõid väravaid näiteks sellised mängijad nagu Eden Hazard ja Christian Benteke, samuti kuulus koosseisu Dedryck Boyata. Tänaseks on Real Madridi, DC Unitedi ja Club Brugge meestel kolme peale Belgia A-koondises kirjas 198 mängu ja 51 väravat.

Eestile 1:4 alla jäänud Horvaatia koondislastest on hiljem kõrgeima lennu teinud ründaja Andrej Kramaric, kes tagunud aastaid väravavõrke puruks Bundesligas. 2009. aastal peetud Eliitringis sai Eesti küll jällegi mängida kodus, aga loosiga ei vedanud - vastu tulid hirmkõvad Saksamaa, Hispaania ja Tšehhi. Tulemuseks olid vastavalt 0:5, 0:3 ja 1:5 kaotused.

Küll aga sai Lilleküla staadioni murul kuraditosina aasta eest näha tervet hulka tulevasi superstaare. Saksamaa särgis käisid platsil hilisemad maailmameistrid Toni Kroos ja Andre Schürrle, samuti hiljem Bayerni ja teiste Saksa tippklubide ridadesse kuulunud Sebastian Rode, A-koondises kolm mängu kirja saanud ning pikalt Bundesligas ja Premier League'is pallinud Lewis Holtby ning 29-kordne koondislane Sebastian Rudy.

Hispaania eest mänginud meestest on kõrgeimale kerkinud kahekordne Meistrite liiga võitja, neljakordne Hispaania ja seitsmekordne Saksamaa meister ning praegu Liverpoolis palliv 46-kordne A-koondislane Thiago Alcantara. Samuti kuulus tollasesse koondisesse kaitsja Marcos Alonso, kes on jõudnud Chelseaga võita pea kõik võimalikud karikad ning kolis sel suvel Barcelona ridadesse. Tallinnas käinud koosseis oli toona nii kõva, et Eesti vastu jäeti pingile isegi David de Gea, kes on tänaseks päevaks kerkinud nii Hispaania A-koondise kui ka Manchester Unitedi väravavahiks.

Eestit vedasid Anier-Ojamaa

Eestit esindasid tollal sellised hilisemad A-koondise tugitalad nagu äsja San Marinoski platsil käinud Henri Anier ja Henrik Ojamaa ning tšehhide vastu skoori avanud Joonas Tamm. Samuti kuulusid toonasesse koondisesse näiteks Rauno Alliku, Igor Subbotin, Sander Sinilaid, Marek Kaljumäe, Albert Prosa ja Artjom Artjunin, kellest enamik samuti A-koondise tegemistesse märkimisväärse panuse andnud.

Kui enamik mehi naudib jätkuvalt mängimist, on mitu toonast koondislast jõudnud juba vähemal või rohkemal määral ka treeneritöö juurde - lisaks Artjuninile näiteks toonane esiväravavaht Jüris Sahkur ja tema järel teise numbri rollis olnud Mait Toom, samuti Andrei Veis, Martin Tšegodajev ja Mikk Reintam. Kaspar Kaldoja tegutseb aga tänaseks hoopis presonaaltreenerina.

Kulus vaid aasta, kui noortekoondis jälle koduselt turniirilt edasi murdis, seekord aga suisa alagrupi võiduga. Kadriorus alistati 2:0 Norra, kaotati siis küll 1:2 Šotimaale, aga võideti viimases mängus 3:0 Liechtensteini ja edasipääs oligi käes. 

Tallinnas käinutest oli norralaste nimekaim mees Valon Berisha, kes jõudis 20 korda mängida ka sealses A-koondises, kuid pärast Kosovo naasmist rahvusvahelisele areenile kolis ta hoopis nende lipu alla. Nüüdseks on igapäevaselt Prantsusmaa kõrgliigas pallival Berishal Kosovo eest kirjas juba 36 kohtumist.

Šotlastest on praeguseks A-koondise põhitegijate seas Inglismaa kõrgliigaklubi Southamptoni ääreründaja Stuart Armstrong, samuti ründaja Kenny McLean ja Celticu legendiks pürgiv Callum McGregor. Sellel kolmikul on koondisemänge kirjas vastavalt 37, 26 ja 46.

2011. aastal Horvaatias peetud turniiril sai Eesti võõrustajate, Belgia ja Portugali näol jälle hirmkõvad vastased, kuid mängis südilt. Horvaatiale kaotati avamängus vaid 0:1, kusjuures vastaste toonasest koosseisust polegi ühtegi nimekat mängumeest sirgunud. Eestist seejärel 3:0 jagu saanud Portugalil niisuguseid mehi aga jagus, eesotsas praeguseks 74-kordse koondislase William Carvalhoga, kes Eestile ka kolmest väravast ühe lõi.

Nimekamatest meestest olid portugallaste ridades veel nüüdseks juba pikalt Inglismaa tippliigades mänginud Ivan Cavaleiro, samuti aastaid Euroopa tippliigades tiirelnud Bruma, kes mõlemad korraks ka A-koondisesse välja jõudsid. Viimases mängus näppas Eesti 0:0 viigiga aga punkti Belgialt, kelle ridades oli ühe venna välja vahetanud teine - Edeni asemel sai eestlastelt nüüd mõõtu võtta Thorgan Hazard, kel praeguseks kirjas 45 A-koondise mängu ning klubikarjäär Chelseas, Mönchengladbachi Borussias ja Dortmundi Borussias. Ka värava seisnud Matz Sels on nüüdseks A-koondises paar mängu kirja saanud.

Eesti liidriks oli neil turniiridel praegune A-koondise kaitsepaar Karol Mets - Joonas Tamm, kuigi viimases nähti toona veel ründajat. Neid toetasid äsja A-koondisesse naasnud Nikita Baranov ning nüüdseks juba aastaid Premium liiga raudvara hulka kuulunud Maksim Podholjuzin. Väravas seisis praegune Nõmme Kalju puurilukk ja 13-kordne A-koondislane Marko Meerits, Eesti tasemel mängivad endiselt kõrget mängu ka Karl Mööl, Trevor Elhi ja Aleksandr Kulinitš.

Samas on paljud toonased koondislased ka vutiga varakult lõpparve teinud, kusjuures põhjuseid on väga erinevaid. Nii tõmbasid mängijakarjäärile kiirelt joone alla Karl-Eerik Luigend, Artur Rättel ja Andreas Raudsepp, suurde pilti ei murdnud ka norrakaid kahe väravaga kostitanud Aleksei Belov. Kaitsja Bert Klemmer omandas kõrghariduse ja tegutseb spordipsühholoogia alal, Joel Indermittest on aga saanud treener, kelle ohjata on praegu muuhulgas Eesti U18 koondis. Uudiskünnist ületab aeg-ajalt endiselt ka Elvis Brauer, kes toona kandis veel Liivamäe nime, kuid seda juba hoopis muudel kui jalgpallilistel põhjustel.