Müüt või tõde: kas kesine välismaalane tõstab Premium liiga taset? (1)
PIKK ETTE JA ISE JÄRELE
Levadia peatreener Curro Torres käis hiljutises intervjuus taas välja hüpoteesi, mida on aastaid keerutatud - Premium liiga vajab rohkem välismaalasi, et üldine tase tõuseks. On see tõesti nii ja miks on Eestis valitud võrreldes Läti-Leeduga teine tee? Taskuhäälingu "Pikk ette (ja ise järele)" 216. episoodis arutlesid sel teemal Soccernet.ee ajakirjanikud Kasper Elissaar, Ott Järvela ja Kristjan Jaak Kangur.
Järvela meelest on Tallinna Kalevi ja Pärnu Vapruse tänavuse konkurentsivõime taga aastate jooksul ette valmistatud keskkond, mis on aidanud muuta liigat võrdsemaks. "See on ju tegelikult olnud ka jalgpalliliidu eesmärk nende reeglitega, mis on kehtestatud. Alustades KTM-reeglist, sinna kõrvale paneme ETM-reeglist, mis tähendab, et enamik võistkondade liikmetest peavad olema Eesti mängijad, solidaarsusmehhanismid, stipendiaadid ..."
"Alates järgmisest aastast ETM-reegel muutub ka tuntavalt, et kui sa praegu saad koos duubliga kaheksa välismaalast tuua, siis järgmisel aastal võivad kõik need kaheksa venda sul kas või korraga pingil ka istuda. Mängida saab siiski viis," täiendas Elissaar.
"Ma arvan, et see on halb muudatus. On antud järele Levadia survele," leidis seepeale Järvela. "Et Eesti Premium liigat eristab Läti ja Leedu liigadest see, et erinevalt Läti ja Leedu liigadest on meil suur hulk Eesti jalgpallureid väljakul, on kahtlemata olnud hea eripära. Need on olnud teadlikud sammud, mida liit on astunud, ja need on andmas nüüd tulemust, et konkurents liiga sees on tõusnud. See tähendab, et Premium liigas ei ole võimalik edu osta. Edu tuleb kasvatada."
"Curro Torres sinuga kindlasti nõus ei ole," torkas Kangur vahele.
"Ta ei ole nõus, aga tema tuleb välismaalt, kiiresti maksimumtulemust tegema. Viktor Levada on ka selline, kes tahab kiiresti maksimumtulemust. Ma saan aru, miks nad nii arvavad, aga nad on vähemus ja nende arvamus jääb selles asjas nii väheoluliseks, et seda ei pea kuulda võtma," lisas Järvela.
Kangur jätkas: "Vähemalt mulle tundub, vaadates neid vabandusi, et meie klubid ei saa sellepärast paremini hakkama, et me ei saa välismaalasi tuua - jutt, mis tuleb alati samadelt klubidelt ..."
"Levadia ja Kalju," rõhutas Järvela kõrvalt.
"Ega ilmselt Vaprus ja Kalev ei hakkakski hulgaliselt mingeid seitsmendajärgulisi mängijaid Eestisse tooma. Narva Trans on natuke erandlikus olukorras, sest Eesti mängijaid Narva meelitada on keeruline ja samas on neil olnud pikalt head sidemed välismaa turul. Aga samas näeme, et ega neist keegi siia pidama ei ole jäänud. Kui nad oleksid jube head mängijad, siis nad jääksid kas pikemaks siia või läheksid parematesse välismaa liigadesse," märkis Kangur.
Välismaalaste tase on madal
Kõik kolm leidsid, et tasemel välismängijaid, kes suutnuks ka hiljem hea karjääri teha, on Eestis läbi aegade olnud väga vähe.
"Kui see reegel muutub, kaob see vabandus ka ära, et küll me siis teeks, kui saaks seda, teist ja kolmandat. Need välismaalased võivad sul seal pingi peal istuda, aga milleks?" lisas Kangur. Järvela täiendas: "Pingi peal võiksid istuda noored Eesti poisid, kes saaksid mängu lõpus paarkümmend minutit ja koos sellega kogemust."
"Pingi peal saavad need Eesti poisid istuda ka praegu, sest protokolli saab kanda nii palju vendasid, et need kohad ei tulegi alati täis," ütles Elissaar. "Aga küsimus on selles, et välismängijate kvaliteet on ju pidevalt olnud probleem. Näiteks Kaljus [Djibril] Dianessy, kes on Prantsusmaa esiliigas mänginud, istus nüüd Narvas jälle pingil."
"Tema mõju sel hooajal Premium liigas on olnud ju olematu," lisas Järvela varem Hollandi esi- ja kõrgliigas pallinud ning Prantsusmaa esiliigaklubist Paust Eestisse saabunud 27-aastase Dianessy kohta, kes on Premium liigas seni platsil käinud üheksas mängus ja kuulunud neist kuues algkoosseisu, aga pole löönud ainsatki väravat ega andnud ka ühtegi väravasöötu.
"Võtame need välismaalased ette ja vaatame, kes on kuhu Eestist jõudnud - need, kes on niisama läbi käinud ja lahkunud, mitte ei ole toodud niimoodi müügiks nagu Paide praegu toob, kus on selge plaan," jätkas Kangur. "Olgem ausad, nad lähevad ju ikkagi lambiliigadesse."
"Nagu Eestigi on," torkas Elissaar vahele.
"Kes on jõudnud arvestatavale tasemele, on Anton Mirantšuk ja Sander van de Streek," viitas Järvela vastavalt 2016. aastal Levadiat esindanud Moskva Lokomotivi poolkaitsjale ja 2013. aastal Floras mänginud ning praeguseks Utrechti jõudnud keskväljamehele. "Aga nemad mõlemad olid siia toodud laenuga ja tipptaseme lävelt."
Elissaar tuletas meelde ka 2007. aastal Floras olnud soomlast Juha Hakolat, kes siirdus seejärel Hollandi ja sealt edasi Ungari kõrgliigasse. "Üksikuid näited muidugi on, aga kui vaadata, palju on olnud juttu neist, keda hakatakse kuskile müüma või kes Inglismaa kõrgliigaklubide eest mängib. Otsige üles, kus Allan-Axel Kimbaloula praegu mängib - kuskil Belgia õlleliigas," tõi Kangur näiteks aastatel 2013-15 Kaljusse kuulnud ääreründaja, kelle praegune koduklubi RCS Braine kuulub Belgia tugevuselt viiendasse liigasse, mis veel mõne aasta eest kandis riigi paremuselt kolmanda amatöörliiga nime.
Lätis ja Leedus käivad asjad teisiti
Järvela jõudis ringiga tagasi Eesti klubide võistkondliku ülesehitamise juurde. "On püüeldud sinnapoole, et klubidel oleks võimalik võistkondlikkusega läbi lüüa. Et ei oleks võimalik tulla järsku suure rahaga Eesti kõrgliigasse ja sellega ennast siin kehtestada. Teha tegelikult seda, mida Lätis ja Leedus on väga palju tehtud - ja Läti-Leedu on adekvaatsed kohad, millega ennast võrrelda.
Olen seda varem öelnud ja ütlen veel - see on väga hea, et seda on niimoodi tehtd. See loob eeldused selleks, et meil on Tallinna Kalevi, Pärnu Vapruse, Kuressaare ja tegelikult ka Paide sugused klubid olemas. Kui meil oleks olnud väga oligarhilised klubid ees, oleks Paidel olnud keerulisem Eesti karikavõitjaks tulla ja panna kokku projekt, millega Euroopa suunas püüelda," sõnas ta.
Kangur märkis ära ka eestlastele toetuva Flora eesmärgid pikaajalise edu nimel. "Muidugi võib öelda, et mis viga tiitlit võita, kui tood endale Eesti koondislased, aga ..."
"Keegi teistel ka ei keelanud tuua," täheldas Elissaar.
"Eesti koondislased tahtsid minna sinna, sest neile pakutakse seal meeldivat keskkonda," lisas Järvela.
"Ja kui palju on räägitud sellest, et noored "tapetakse" Floras ära, siis päris paljud on saanud löögile ka. Vaatame sel hooajal kas või Nikita Mihhailovit või Evert Grünvaldi väravas või Daniil Kuraksinit. Saab küll noorena läbi lüüa. Rocco Robert Shein läks üldse noorena sealt Utrechti," loetles Kangur.
"Shein läks ilma väga tugevalt Premium liigas figureerimata edasi, Maksim Paskotši ei saanud Premium liigas debüütigi ja läks edasi," mainis Elissaar vastavalt Hollandi kõrgliigasse ja Inglismaa tippklubisse Tottenhami siirdunud noori mängumehi.
"Kui sa piisavalt hea mees oled, siis sa saad kuskile. Ma pole sellest loogikast kunagi aru saanud, et KTM-reegel muudab noored mugavaks. Võib-olla saad Premium liigas väljakule, aga siis tiksud seal ja ise ei taha - ega sa siis seal ka liiga kaua ei püsi. Tuuakse keegi uus KTM-vend. Mingis olukorras need reeglid võivad ju olla pärssivad, aga kui vaadata, mis on suurem eesmärk, siis see hakkab nüüd justkui vilja kandma," võttis Kangur arutelu kokku.
Täispikk saade on kuulatav-vaadatav siit (välismängijate osa alates 23:45):
Kalev täna Premmis iseloomustab väga hästi, et vaja on uut reeglistikku, et teha järgmine samm. Oma kasvandikud vajavad täna tugevamaid treeninguid ja mänge.
Miks muidu võtta Trawally laenule ja anda mänguaega oma kasvandike asemel. Sisemine konkurents vaja suuremaks, peale seda kasvab liiga tase.
Kõik valdkonnad maailmas täna on rahvusvahelised. Oled sa kokk või mehhaanik. Rääkimata jalgpallist. 90ndad on möödas kus käsukorras pidi noori arendama nagu EJL 10-20a tagasi analüüsis ja otsustas. Seda ideeliselt täna tehakse nagu näitavad noorte U liigad. Nüüd vaja kvaliteeti tõsta noortel, mis tähendab et keskmine vanus peab premmis hakkama langema. Kiirelt saab seda teha välismaalastega.(kiiremini kui 30a näiteks). Nagunii tiksub miinus klubidel. Aga teha midagi ambitsioonikat sisult ei saa.
Ja olemas on terve hunnik stateegiaid. Hetkel ju ainult Flora toimib jätkusuutliku ja isemajandavana ja sobitub sinna täna ajaloole ja erinevatele seoste noortekoondistes. Sinna jõuda teistel klubidel ilma sarnaste eelisteta vajab teistsugust strateegiat. Teistsugune on täna selgelt OUT. Vaja on kuulama hakata. Tuleb asjaliku taustaga mees ja näeme vaeva, et tõestada kuidas ikkagi Läti ja Leedu teevad ja meil siin maarjamaal käivad asjad paremini.
