Paide kolmas kohting Euroopaga võiks olla edukam kui varem, aga küsimärke jagub enne ülirikka ajalooga Dinamot küllaga (6)

Mullu tuli Paidel mõlemas euromängus Wroclawi Slaskile alla vanduda. Tänavu soovitakse lõpuks teha samm edasi. Foto: Liisi Troska / jalgpall.ee

Paide Linnameeskonna armastuslugu eurosarjaga on noor ja tärkav ning seni veel kaunikesti ühepoolne. Kaks eelmist kohtamist ei ole lõppenud küll järsu äraütlemisega, kõigest viisaka pearaputusega, aga kolmandal katsel võiks juba teha sammukese edasi. Või on kolm ikkagi veel kohtu seadus?

Tasapisi aina ülespoole liikudes sai Paide ihaldatud neljanda koha ja europääsme lõpuks kätte 2019. aastal. Koroonapandeemia tõttu mängiti Euroopa liiga eelringi 2020. aasta suvel ühemängulisena ning Kaunase Žalgiris tundus igati võrdväärne tantsupartner. Paraku vääratati paaril korral ise, leedulased ei jätnud kingitusi kasutamata ja lõpetasid 2:0 võiduga Paide teekonna kiirelt.

Mullu alustati vastloodud Konverentsiliigast, taskus koduliiga hõbemedalid, aga seekord ei vedanud loosiga. Poola klubi Wroclawi Slask pakkus Eestis peetud avamängus Paidele ise lootusekõrt, aga võttis 89. minuti väravast ikkagi 2:1 võidu ning vormistas kodus 2:0 paremusega ka kindlalt edasipääsu.

Seega - kaks katset, kolm mängu, kolm kaotust. Aga ega Paide eeldanudki, nagu peaks esimesed sammud Euroopas kergelt tulema. Ei eelda tänavugi, seda enam, et küsimärke on enne eurohooaja algust Paide kohal kõvasti rohkemgi kui mullu ja tunamullu.

REKLAAM

Pärast Vjatšeslav Zahovaiko ajastu lõppu on koduliigas tänavu Karel Voolaiu käe all liigutud otsekui tormisel merel. Häid mänge on lõpuminutitega käest antud, keskpäraseid kõigutamisigi tuleb alatasa ette ja punkte on kaduma läinud seal, kus medalitest mõtlev klubi neid kaotada ei tohiks. Ebastabiilsus on sõna, mis Paide mängu tänavu enim iseloomustab.

Väärt mängumehi on Paidel ju küllaga - Andre Frolov, Siim Luts, Kaimar Saag ja Sergei Mošnikov pakuvad kuhjaga kogemusi, Ragnar Klavanist ja Mihkel Aksalust rääkimata. Teisalt on senise poole hooajaga väljakule saanud ka tervelt kuraditosin 22-aastast või nooremat mängijat, kellest enamikku võib lugeda põhitegijate sekka, ning nende kahe leeri vahele jääb omakorda õige mitu parimas eas meest. Pealtnäha on seega tasakaal uljuse ja kogemuse vahel ideaalselt paigas, sealt parima väljapigistamine ei ole Voolaiul aga sugugi alati õnnestunud.

Kui kõik klapib, teeb Paide mõnuga skoori - selles osas püsitakse ilusti koduliiga liidrite Flora ja Levadia tempos. Ent tiitleid võidetakse kaitsemängu toel ja selles vallas ollakse eelmainitud duost suisa kaks korda kehvemad. Ainuüksi koduliigas on viimasest seitsmest mängust ette näidata vaid üks, kus oma värav puutumatuna hoiti, eurosarjas muutub andressõbralik "kaitses kõva" aga veel elementaarsemaks nõudmiseks.

Linnameeskond sõitis Gruusiasse varakult, et sealsete oludega harjuda. Foto: Paide Linnameeskond

Mis Paidet tänavu täpsemalt vaevab, ei näi alati teadvat ka peatreener ega mängijad. See muidugi ei tähenda, nagu oleks loobutud otsingutest ja katsetest aina paremaks minna, kuid ühe huvitava järelduse võib Paide senisest hooajast teha küll. Nimelt kiputakse mängima seda paremini, mida kangem on vastane. Ja eurosarjas peaks loogiliselt võttes olema vastased veel tugevamadki kui kodus. Seega on ehk tunne mängu eel muretumgi?

"Mina isiklikult treenerina pinget ei tunne. Mängijate puhul saame seda teada mängupäeval, aga ette valmistame neid küll neid selliste mõtetega, et meie eesmärk on esimesest ringist edasi minna. Vastane, kelle nimi on küll tuntum ja kuulsam kui meie oma, annab selleks ikkagi kõik võimalused. Selge see, et vastane on väga keeruline, kuid esimeses loosirattas oli ka võimatumaid vastaseid. Meie eesmärk on proovida esimesest ringist edasi saada ja pärast avamängu oleme targemad," sõnastas peatreener Voolaid oma mõtted päev enne mängu.

Võtmesõnana käis tema jutust korduvalt läbi distsipliin, sest duell koosneb kahest mängust ja Paide minimaalne eesmärk peab olema kordusmänguks sellise seisu säilitamine, mis võimaldaks kodupubliku toel edasipääsu püüda. "Mängijad peavad kindlasti andma endast indiviididena maksimumi ja mängima võistkondlikult väga distsiplineeritult. Erinevates mängufaasides, ka palliga mängus peame olema distsiplineeritud. Tbilisi Dinamo puhul on tegemist sellise vastasega, kellega me igapäevaselt mõõtu ei võta. Peame väga tugevalt oma mängujoonisest ja -plaanist kinni pidama, et saavutada siit selline tulemus, millega oleks hea teisele mängule vastu minna," lisas Voolaid.

Võimas ajalugu, vägev olevik, värske peatreener

18-kordset Gruusia meistrit ja 13-kordset karikavõitjat Tbilisi Dinamot kirjeldas Voolaid järgmiselt: "Gruusiale traditsiooniliselt tehniline vastane, kes mängib vähemalt koduliigas väga ründavalt ja resultatiivselt. Väga keeruline vastane, kes esitab meie kaitsemängule suure väljakutse - meie peamine ülesanne on nad kaitses pidama saada."

Ligi sada aastat tagasi asutatud Dinamo on Gruusia ülekaalukalt nimekaim klubi, kes esindas neid aastakümneid Nõukogude Liidu meistrivõistlustel. Alustati seal seejuures esiliigast, aga kui kord kõrgseltskonda jõuti, ei langetud sealt välja enne, kui kokku langes terve Nõukogude Liit ise. Vaid kaks meeskonda, Kiievi ja Moskva Dinamo suutsid aastakümnete jooksul sama kõrget taset hoida.

1930ndatel ja 40ndatel aastatel "kroonimata meistrite" nimetuse pälvinud Dinamo jõudis esimese meistritiitlini alles 1964. aastal ning nimekas ajakiri France Football kirjeldas toonast meeskonda kui "Ida-Euroopa lõuna-ameeriklasi". Kuid väljateenitud koht eurosarjas jäi Dinamole toona poliitilistel põhjustel vaid unistuseks.

Järgmisel kümnendil avanes lõpuks siiski ka võimalus võtta mõõtu Euroopa klubidelt. Dinamo kuldaeg kestis aastatel 1976-82, kui Nodar Ahhalkatsi juhendamisel võideti esmakordselt Liidu karikas ja tuldi 1978. aastal taas ka meistriks. 1979. aasta karikavõiduga pääseti taas Euroopa karikavõitjate karikasarja ja šokeeriti seal tollast Euroopa tippu Liverpooli, järgmistel hooaegadel pidid Dinamo paremust tunnistama teiste seas ka näiteks Itaali tippklubid Inter ja Napoli.

Dinamo tähthetk saabus 1981. aastal, kui esimese ja võib-olla ka viimase Gruusia klubina suudeti võita eurokarikas. Karikavõitjate karikasarjas seljatati veerandfinaalis West Ham United, poolfinaalis Feyenoord ja finaalis tänu Vitali Daraselia 86. minuti väravale 2:1 ka Jena Carl Zeiss. "Dinamo oli parem meeskond ja võitu väärt," pidi tunnistama isegi Helmut Schön, sakslased MM-kullani tüürinud legendaarne treener.

Finaalikangelase Daraselia peatne õnnetu hukkumine autoavariis vaid 25-aastasena oli justkui halb enne kogu klubile. Ehkki Gruusiast kasvas jätkuvalt peale väärt pallivõlureid, ei suudetud neid enam ühtseks meeskonnaks liita ning klubi langes Nõukogude Liidu tippude seast. 1990. aastal sai otsa suurriik ja Dinamo vahetas punaminevikust distantseerumiseks korraks isegi nime Iberia Tbilisi vastu. Ent fännid sellega ei leppinud ja 1992. aastal oli Dinamo tagasi.

Vaba Gruusia riigi meistrivõistlustel tehti alustuseks puhas töö, sest kümnest esimesest meistritiitlist võitis Dinamo kümme! Alles sajandivahetuse eel suutis Kutaisi Torpedo ise korraks riigi esiklubiks tõusta, kuid esikolmikust välja on Dinamo jäänud senise 33 liigahooaja jooksul vaid kahel korral.

Viimase kümnendi jooksul on klubi tõusule kõvasti kaasa aidanud kohalik ärimees Roman Pipia, kelle eestvedamisel renoveeriti ka üle 50 000 pealtvaataja mahutav rahvusstaadion, kus tänane kohtumine aset leiab. Boris Paichadze, kelle nime staadion alates 1995. aastast kannab, mängis Dinamo eest 15 aasta jooksul 195 mängu ja lõi 111 väravat ning sajandivahetuse järel nimetati just Paichadze Gruusia jalgpalliajaloo 20. sajandi parimaks mängumeheks.

Viimase kümne aastaga on Dinamo lisanud oma auhinnakappi viis tiitlit, mullu jäädi aga viie punktiga alla esmakordselt meistriks kroonitud Batumi Dinamole. Tänavugi näib, et Batumi meeskond läheb Dinamol eest, kuna nende edu on juba üheksa punkti ning pigem peavad dinamolased võitlema selle nimel, et jälitajate ees medali- ja eurokoht säilitada. Viimane liigamäng peedi juuni lõpupäevil just Batumiga ja seal tuli tunnistada tiitlikaitsja selget 4:1 paremust.

Ka Euroopas pole Dinamol, kes varem suutnud eurosarjades Eesti klubidest seljatada nii TVMK (2002. aastal UEFA karikasarjas kokkuvõttes 5:1), Tallinna Levadia (2005. aastal Meistrite liigas 2:1) kui ka Flora (2010. aastal Euroopa liigas 2:1), viimastel aastatel kuigi kõrget lendu olnud. Kui näiteks 2004. aastal jõuti UEFA karikasarjas alagruppi ning 2011., 2013. ja 2015. aastal oldi Euroopa liiga alagrupist viimase sammu kaugusel, siis mullu kaotati Meistrite liiga esimeses kvalifikatsiooniringis Bakuu Neftšile ja seejärel Konverentsiliigas kohe ka Haifa Maccabile.

Alles äsja vahetas klubi ka peatreenerit, kuid Kahhaber Tshadadzelt võttis töö üle 42-aastane Giorgi Tšiabrišvili. Noorusest hoolimata on Tšiabrišvili tulnud treenerina koguni kaks korda Gruusia meistriks, ent mitte veel Dinamoga - hooajal 2011-12 suutis ta seda vaid 32-aastaselt teha Zestafoniga ning kordas saavutust 2018. aastal Saburtaloga.

Mõnevõrra sarnaselt Paidele toetub ka Tbilisi praegu mängijatevalikul eeskätt kodustele mängijatele, keda tugevdavad mõned Aafrika pallurid. Ent kui Paide aafriklased on valdavalt noored talendid, keda alles lihvitakse täisväärtuslikeks mängumeesteks, siis Dinamo välismaalastest lähevad sellesse kategooriasse vaid Bialystoki Jagielloniast laenule võetud 21-aastane nigeerlasest kaitsja Godfrey Stephen ning varem Rootsis Eskilstunas ja Norras Valerengas mänginud 23-aastane Guinea ründaja Ousmane Camara.

Juba kolmandat hooaega kannab Dinamo särki 29-aastane ja Togo koondises 11 mängu pidanud, ent Prantsusmaal sündinud ja varem sealsetes madalamates liigades pallinud kaitsja Simon Gbegnon. 27-aastase ghanalasest ründaja Barnes Osei CV-sse mahuvad paar hooaega Portugali kõrgliigas, kuid klubi suurim väravakütt on senise hooaja jooksul olnud hoopis 23-aastane ukrainlane Stanislav Bilenkii.

Donetski Olimpikus jalgpalluriks sirgunud Bilenkii mängis Ukraina kõrgliigas aastatel 2017-18 täishooja, jagades seejuures väljakut ja riietusruumi hilljem Levadiast läbi käinud Zurab Otšigava ja Artjom Štšedrõi ning paar hooaega Nõmme Kaljut esindanud Vladislav Homutoviga. Pärast seda Slovakkias ja Poola esiliigas läbilööki üritanud Bilenkii sai uuesti jalad alla mullu Valgevene kõrgliiga kuuenda meeskonna Bresti Dinamo eest mängides, kui lõi hooajaga 13 väravat, olles sellega kogu liiga paremuselt kolmas väravakütt. Tänavu on tema arvele Dinamo eest kogunenud seitse tabamust.

Kõigi eelnimetatute ning Valgevene koondislase, mullu sügisel MM-valikmängus Lillekülaski väljakule pääsenud 25-aastase ründaja Dmitri Antilevski kõrval väärib Dinamo välismaalastest aga enim äramärkimist hispaanlasest esiväravavaht Andres Prieto. Real Madridi kasvandikuna kuninglikus klubis kuus aastat veetnud, ent sealt lõpuks Espanyoli süsteemi liikunud Prietol on hooajast 2017-18 kirjas neli La Liga mängu Malaga eest, kusjuures Hispaania kõrgliiga debüüdi sai mees 2017. aasta oktoobris kirja magusaimas võimalikus kohas, tõrjudes Camp Noul Lionel Messi, Luis Suarezi, Andres Iniesta, Ivan Rakitici ja teiste Barcelona tähtede lööke.

Kuid need neli mängu jäid ka pikaks ajaks Prieto jaoks ainsateks, sest ei Leganesis ega Espanyolis saanud ta seejärel kirja ainsatki liigakohtumist. Edu ei toonud ka kolimine Inglismaale, kus Prieto sõlmis 2020. aasta suvel kolmeaastase lepingu esiliigaklubi Birmingham Cityga.

Pärast järjekordset pingil veedetud aastat, mille jooksul Prieto sai platsile vaid ühes karikamängus - tõsi, see peeti Manchester Cityga, nii et kuulsate vastaste nimekirja lisandusid näiteks Kevin de Bruyne, Riyad Mahrez ning Prietot kahe tabamusega kostitanud Bernardo Silva - otsustati poolte kokkuleppel kontraht lõpetada ning mänguaega ihanud puurilukk sai lõpuks oma tahtmise Dinamo ridades. Grusiinid olid nimelt müünud 2021. aasta suvel oma noore ja lootustandva väravavahi Giorgi Mamardashvili Hispaania tippklubile Valenciale ja otsisid talle asendajat, lüües viimaks käed Prietoga. 28-aastane hispaanlane ongi olnud sestsaadik Dinamo kindel esiväravavaht.

Grusiinidest kuuluvad meeskonna liidrite hulka kapten Giorgi Papava, ainsa Dinamo mängijana juunikuises koondiseaknas Gruusia peatreeneri Willy Sagnoli valikusse pääsenud 21-aastane poolkaitsja Anzor Mekvabishvili ning 23-aastane paremkaitsja Nikoloz Mali. Mõnevõrra ootamatu on see, et ehkki Dinamo on olnud aastaid riigi tippklubi, jagub Gruusia koondise kogemust nende ridadesse vaid näpuotsaga - paar mängu ühel, kolm-neli teisel mehel.

Euroopas mängitakse kogu Eesti nimel

Linnameeskond jõudis Gruusiasse Tbilisisse kohale juba esmaspäeva varahommikul ehk mitu päeva enne avakohtumist. "Meeskond on väga rahul, et nii vara reisisime. Kindlasti on hea kohaneda siinse kliima ja väljakutega ning saada Gruusia rütmi sisse," ütles meeskonna kapten Andre Frolov.

Tema sõnul tajutakse hästi, et eurosarjades käib mäng alati mitte ainult klubi, vaid ka rahvusliku uhkuse nimel. "Alati on vastas uued näod, kellega puutud kokku võib-olla esimest korda elus. Need on tugevad mängud, mida me kõik ju tahame. Kindlasti on vastutus suur ka Eesti riigi ees, mängime ikkagi Eesti au eest ning tahame, et meie riik ja fännid saaksid meie üle uhked olla," kinnitas Frolov.

Kogenud Andre Frolov on lahinguks valmis. Foto: Irakli Inasaridze

Mängijad ei mõtle samas sellele, et Eesti meistri Levadia tänavune euroavalöök ebaõnnestus täielikult ja kriitikud on sestap valmis Eesti jalgpallile igal võimalusel kõrri kargama. "Oleme sellega suhteliselt harjunud ja eks see on igalpool maailmas nii, et kui asjad ei lähe hästi, siis on kriitikat rohkem. Selles ühes mängus, mis on Eesti meeskondadel olnud, juhtus nii, ega seal midagi katastroofilist ei ole - see on jalgpall, sellised ebameeldivad asjad võivad juhtuda. Eks järgmised mängud siis näitavad rohkemat," oli Frolov, kes ligineb koduliigas jõudsalt 500 mängu piirile, optimistlik.

"Arvan, et oleme heas seisus. Mängijad on terved ja ka see kliima ei ole meie jaoks praegu keeruline, kuna Eestis oli piisavalt palav, nii et oleme nende temperatuuridega harjunud. Vaimselt ma samuti ei näe, et oleksime praegu halvas seisus," võttis Voolaid Gruusiast Soccernet.ee-le antud kommentaaris eesootava kokku.

Karel Voolaid on lahinguks valmis. Foto: Paide Linnameeskond

Ning mängueelsel pressikonverentsil ei jätnud ta kohalikele heatahtlikult meelde tuletamata, et viimati sel staadionil käies võis ta koju tagasi sõita rahulolevana. Voolaid juhendas Eesti koondise 2020. aasta sügisel võõrsil Gruusia vastu 0:0 viigini, mis aitas Eestil üldiselt aia taha läinud Rahvuste liiga alagrupi veidigi rõõmsamal toonil lõpetada.

"Minu viimane mäng Eesti koondise peatreenerina toimus siinsamal staadionil. Ja ma arvan, et meil õnnetus saada siit väga hea tulemus, sest Gruusia koondis oli tol hetkel tõeliselt hea koondis. Nad said seejärel otsustavas EM-valikmängus Põhja-Makedoonialt pettumustvalmistava kaotuse, aga oleksid ilmselt väärinud kohta EM-finaalturniiril. Seega mul on siit head mälestused," meenutas Voolaid.

***

Dinamo ja Paide kohtumises pannakse pall mängu täna õhtul Eesti aja järgi kell 20.00. Mängu saab vaadata SIIT! Juba nädala pärast kohtutakse Eestimaa pinnal, sarnaselt mullusele peab Paide ka tänavu oma kodumängu Pärnu Rannastaadionil.

Kui Paide suudab kahe mängu kokkuvõttes grusiinidest jagu saada, ootab neid uuesti ees reis samasse kanti. Järgmises ringis on Dinamo-Paide paari võitja vastaseks nimelt loositud Armeenia tänavune hõbedaklubi Ararat-Armenia. Need kohtumised peetakse 21. ja 28. juulil.

***

7. juulil kell 20.00 Boris Paichadze Dinamo Arenal Tbilisis

Tbilisi Dinamo - Paide Linnameeskond  
Peakohtunik: Miloš Boškovic
Abikohtunikud: Srdan Jovanovic, Marjan Paunovic
Neljas kohtunik: Savo Vujovic (kõik Montenegro)

Paide eeldatav algkoosseis:

Paide Linnameeskond - Football tactics and formations

Coolbeti koefitsiendid:

Dinamo võit - 1,23
Viik - 5,75
Paide võit - 11,00

SEOTUD LOOD
SEOTUD MÄNGUD
6 kommentaari

Ernst Rajasaare   •  
(90.190.252.***)
Mul on küsimus. Kui paide peaks saama alagrupiturniirile, kas nad ei peaks enda staadionit natuke “lihvima’’?
rallikas   •  
(90.190.171.***)
Hea portaali küsimus täna. Puudu on variant "Võit ja kaotus".
dnb   •  
(193.56.254.***)
@Ernst Paide mängib oma euromänge Pärnus, aga sel juhul võidetud raha eest ilmselt saaks lihvida küll
stranglers   •  
(88.196.166.***)
Paidel on kogemust küll, paljudel meestel koondisest või Florast ja välisklubidest, mitmed üle 30sed, nii et Euroopas ei olda tegelikult "noored ja rohelised" - see seltskond peab end lihtsalt kokku võtma. Aukartust Dinamo mingi NSVL ajaloo ees poleks küll vaja tunda.
Urmo Kivilo   •  
(46.131.54.***)
Paides ongi väga hea materjal aga..
godzilla   •  
(145.14.27.***)
Kas Lubega on ka Paides tagasi nüüd ?

Kommentaari lisamiseks palun logi sisse või sisesta nimi ja kontrolltest.
Ott Järvela | Jalgpallimaailmal lasub moraalne kohustus Inglismaad karmilt karistada ja nad ihaldatud vutipeost ilma jätta
FINAAL!
Luup peale | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta
EUROOPA NÄITAS VÕIMU
STUUDIOJUTUD
EM-STUUDIO | Peep Pahv: mida vähem jalgpall muutub, seda parem, aga saan aru, et see on lootusetu
INGLISMAA TEGI AJALUGU
Luup peale | Pehme penalti? Ei, väga pehme! Aga VAR ei tohtinud sekkuda ja Taanile ei tehtud liiga. Mäng oli aus ja Inglismaa finaalis
IKKAGI ITAALIA
Ott Järvela | Inglismaa õelus ja kiuslikkus tuleb meelde jätta ning seda neile nina alla hõõruda
STUUDIOJUTUD
EM-STUUDIO | Koefitsiendi-ekspert: oma kõhutunnet on pakkumisi koostades mängus päris palju
SOCCERNET.EE BAKUUS
MÕTTETALGUD
STUUDIOJUTUD
EM-STUUDIO | Alvar Tiisler: taktikalaud oli mulle südameasjaks ning peagi näeme seda ka Premium liiga ülekannetes
KES, KUS JA KUIDAS?
STUUDIOJUTUD
NOPPEID AJALOOST
EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
EM-PÄEVIK

EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid

MM-EELVAATED

H-alagrupp

G-alagrupp

Šveitsi koondis.  Foto: Scanpix / Michael Buholzer / Keystone / AP

F-alagrupp

E-alagrupp

D-alagrupp

C-alagrupp

B-alagrupp

A-alagrupp

https://www.zone.ee/
MENÜÜ
 
KESKKONNAD
FACEBOOK