Erinevalt viie aasta tagusest EM-finaalturniirist läheb seekord Austria suve suursündmusele vastu madalate ootustega. Millegi pärast ei ole fännidel koondisesse enam niivõrd suurt usku, kuigi meeskond peaks olema üks ajaloo parimaid ning treener niisamuti.

• Kaotatud hiilgust otsiv Holland peab tugitala abita ühise hingamise leidma
• Ukraina ründelegend asub kahe eelmise finaalturniiri häbi maha pesema
• Legend, kes on vanem kui tema riik, läheb kuldsele karjäärile ilusat punkti panema

Viis aastat tagasi toimunud EM-finaalturniir oli esimene, kuhu Austria üldse kunagi omal jõul kvalifitseerunud. Mängiti kaasa ka 2008. aasta turniiril, aga sinna pääseti korraldajariigina. 2016. aasta EM-valikturniiril aga näidati võimu - kümnest kohtumisest võideti üheksa ja lepiti üks viiki. Märtsikuus tõusti FIFA edetabelis esikümnesse, mis on riigi kõigi aegade parim koht. Kõik olid elevil. Turniirile mindi vastu suurte lootustega - saati, et grupp paistis olevat jõukohane. Island, Portugal ja Ungari. Ootamatul kombel suudeti teenida aga vaid üks viigipunkt. Põrumine. Kindlasti.

Treener Marcel Koller jäi küll alles, aga 2017. aasta novembris võttis temalt töö üle Franco Foda. Kui Kolleri võiduprotsendiks jäi lõpuks 46,3, siis Fodal on see ligi 60. Selles arvestuses on ta pika puuga ajaloo parim Austria treener, aga glamuur koondise ümber pole enam võrreldav viie aasta tagusega. Praegu suhtuvad kohalikud oma jalgpallikoondisesse pigem leige optimismiga. Ollakse äraootaval seisukohal.

Ehk on põhjuseks see, et Foda juhtimisel ei aja koondis taga ilusat jalgpalli, vaid tulemust. Eelmise aasta lõpus ja selle alguses oli seeria, kus Austria oli kaheksast kohtumisest võitnud kuus ja viigistanud kaks, aga suurt elevust ei toonud seegi.

Küsimused on kiired tulema

EM-ile pääseti üsnagi probleemita, aga tulemused polnud päris sellised, mille järel rind kummi ajada. Märtsikuus alustati MM-valikmänge 2:2 viigiga Šotimaa vastu, mis pani kriitilisemad fännid juba kulmu kortsutama. Seejärel teeniti kohustuslik võit Fääri saarte üle, aga koondiseakna lõpetuseks kaotati 0:4 Taanile. Tekkisid küsimused. Hõlpu ei toonud ka juunikuu algus, kui kontrollmängus kaotati 0:1 Inglismaale.

Kui Foda on tõestanud, et tema tulemused on ajaloo parimad, siis ei saa ka varasemad Austria koondised praegusele naljalt ülevalt alla vaadata. Nimekiri on üsna esinduslik - äsja Müncheni Bayernist Real Madridi siirdunud David Alaba on mõistetavalt esiplaanil, aga tema järel tulevad tuntud suurused nagu Marco Arnautovic, Julian Baumgartlinger, Aleksandar Dragovic, Marcel Sabitzer.

Nagu kapten Baumgartlinger kunagi öelnud on, siis varem meeldis Austria koondisele kangelaslikult surra. Nüüd proovitakse seda vältida ja võitmine on selleks ainus viis. Alagrupp on mõõdukalt keeruline, sest esimese kahe hulka jõudmiseks on vaja edestada Hollandit või Ukrainat. Kui aga õnnestub kasvõi vähemalt kolmandana edasi purjetada, siis on usutavasti Foda end lõpuks austerlastele südamesse mänginud. Kaks korda on varem EM-finaalturniiril mängitud ja mõlemal korral gruppi pidama jäädud.

Seejuures on veider see, et MM, kuhu iseenesest peaks olema Euroopast raskem jõuda kui EM-ile, on Austriale olnud hulka kodusem. 1954. aastal teeniti pronksmedalid ja kokku on seal pallitud suisa kuuel korral. Viimati käidi ülemaailmsel turniiril 1998. aastal. Esimesele kaheteistkümnele EM-finaalturniirile austerlased aga kordagi ei jõudnud.

Kui veel finaalturniiride statistikat sirvida, siis pole numbrid Austriale armulised. Viimati teeniti võit 1990. aasta MM-il ning viimati pääseti grupist edasi suisa 39 aastat tagasi ehk 1982. aasta MM-finaalturniiril. Kahel esimesel EM-il õnnestus neil lüüa kaks väravat ehk mõlemal turniiril üks. Küll aga on vähemalt üks rekord Austria käes, kuna 2008. aastal sai Poola võrku täpse penalti saatnud Ivica Vasticist EM-ide ajaloo vanim väravalööja. 

Meeskonna staar - David Alaba

Peatreener Foda saaks üsna muretult platsile saata üheteistkümnest Bundesliga mängijast koosneva algkoosseisu, aga kuivõrd David Alaba vahetas äsja Müncheni Bayerni Real Madridi vastu, siis seda ta kohe kindlasti ei tee. Alaba on hübriid, kes suudab mängida sisuliselt igalpool - koondises on peamised variandid keskväli, keskkaitse ja vasakkaitse. Kohtumises Inglismaa vastu kasutas Foda keskkaitsetriot ja Alaba tegutses vasakpoolse wing-back'i rollis.

Alaba on Austria jalgpalli saadik Euroopas ja seda rolli täitnud juba enam kui kümme aastat. Enam kui 400 mängu ja 27 karikat hiljem lahkus ta Bayernist ja liitus Real Madridiga. Bayernis võib teda pidada legendiks, Austrias on ta seda juba kindlasti. Nüüd on Reali kord.

Silm peale - Saša Kalajdžic

23-aastane Kalajdžic tegi alles eelmisel sügisel Austria koondise eest debüüdi, aga arvestades lõppenud hooaega võib tema õlgadele asetada arvestatavad lootused ja ootused. Täpselt kaks meetrit pikk jalgpallur oli eelmisel hooajal Bundesliga pikim ja lõi ka enim peaga väravaid (8).

Seejuures oli ta statistiliselt ka üsna viljakas ründaja, sest tema xG ehk kurikuulus ootuspäraste väravate statistika oli liiga paremuselt teine. Kui 41 väravat kirja saanud Robert Lewandowski ületas oma xG saldot 8,8 väravaga, siis Kalajdžic 5,6-ga. Austria koondises on ta alustanud viisakalt - kuue mänguga on võrk sahisenud juba kolm korda.

Koondisest väljas - Adrian Grbic

Mullu suvel Lorientiga liitunud 24-aastase Adrian Grbici hooaeg polnud suurem asi, sest 10 miljoni euro eest loodeti ründajalt kindlasti enamat kui nelja liigaväravat. Skoori tegi ta juba oma debüüdil, aga järgmise 32 kohtumisega tuli juurde vaid kolm väravat.

Küll aga oli ta hoopis teisest puust sügisestes koondisemängudes, sest oma esimese seitsme kohtumisega sahistas ta võrku neljal korral. Märtsikuus oli ta veel olemas, aga suveks 26 sekka ta enam ei pääsenud. Jalgpallimaailm on halastamatu - novembris lõi mees igas mängus värava, kaks akent hiljem ei pääse koosseisugi. 

Treener - Franco Foda

Mainzist tulevad teadupärast head treenerid. Jürgen Klopp, Thomas Tuchel, Franco Foda. Esimesed kaks said Mainzis kuulsaks, kolmas aga sündis seal. Foda on esimene Saksamaa treener, kes kunagi Austria koondist juhendanud, aga tema valik on ka üsna loogiline, sest ta on Austrias elanud juba enam kui kaks kümnendit.

Hiljuti küsiti, et mis Fodale Austriasse saabudes enim muljet avaldas. "Kui lapsed kooli minnes jalatsid ära vahetasid ja üleriided pidid olema korrektselt garderoobi riputatud. Mulle ja abikaasale meeldis see väga, sest see andis aimu puhtusest, distsipliinist ja korrast. Saksamaal nii ei olnud."

Järelikult meeldiks Fodale ka Eestis.

Mängud alagrupis:

P, 13. juunil kell 19.00 vs Põhja-Makedoonia (Bukarest)
N, 17. juunil kell 22.00 vs Holland (Amsterdam)
E, 21. juunil kell 19.00 vs Ukraina (Bukarest)

Koosseis:

Väravavahid: Daniel Bachmann (Watford), Pavao Pervan (Wolfsburg), Alexander Schlager (LASK).

Kaitsjad: David Alaba (Bayern), Aleksandar Dragovic (Leverkusen), Marco Friedl (Werder), Martin Hinteregger (Eintracht), Stefan Lainer (Mönchengladbach), Philipp Lienhart (Freiburg), Stefan Posch (Hoffenheim), Christopher Trimmel (Union), Andreas Ulmer (Salzburg).

Poolkaitsjad: Julian Baumgartlinger (Leverkusen), Christoph Baumgartner (Hoffenheim), Florian Grillitsch (Hoffenheim), Stefan Ilsanker (Eintracht), Konrad Laimer (Leipzig), Valentino Lazaro (Mönchengladbach), Xaver Schlager (Wolfsburg), Louis Schlaub (Luzern), Alessandro Schöpf (Schalke).

Ründajad: Marko Arnautovic (Shanghai Port), Michael Gregoritsch (Augsburg), Saša Kalajdzic (Stuttgart), Karim Onisiwo (Mainz), Marcel Sabitzer (Leipzig).