Pikk ette (ja ise järele) | Pettumuse ja rahulolu ühendamise võlukunsti praktikum - mis hinnet väärib Häberli koondis? (7)

Soccernet.ee taskuhääling "Pikk ette (ja ise järele)" on seekord eetris koondise-eri ehk episoodiga, kus juttu vaid Eesti maavõistlusest Ungariga ja EM-valiksarja avamängust Austriaga. Kirja läks kaks kaotust, aga kas ka midagi positiivset? Arutlevad Kasper Elissaar, Kristjan Jaak Kangur ja Ott Järvela.
- Jälgi saate Spotify lehte!
- Jälgi saate Soundcloudi lehte!
- Jälgi saate Apple Podcasts'i lehte!
- Kuula eelmisi saateid siit!
Eesti sai esmalt Ungarilt lüüa ja oli siis ülilähedal positiivsele tulemusele Austriaga, kuid lõpuks tuli siiski ka neile 1:2 alla vanduda. Kaks kaotust on kaks kaotust ning puhtalt tulemuste põhjal pole justkui kiita midagi.
Aga kui vaadata mängupilti? Siis selgub, et positiivseid märke jagub küllaga. Eesti koondis julgeb ja tahab rünnata ning otsib ja võtab ka igas liinis vastu riskantseid otsuseid. Muidugi tähendab selline lähenemine ka suuremat võimalust eksimusteks, aga mõõdukat riskimisoskust on vaja nii individuaalsel kui ka meeskondlikul tasandil, sest muidu pole edulootustki.
Kui võrrelda Eesti ja Austria koondislaste koduklubisid, on klassivahe selge. Mille toel austerlastele siiski nii südilt ja nii kaua vastu saadi? Mille pealt on näha, et eelmise aasta Rahvuste liiga mängudest autsaideritega on vajalik tänavusesse aastasse kaasa võetud? Kuidas kõige eelkirjeldatu põhjal koondiseakent viiepallisüsteemis hinnata?
Kui tahad näha asju positiivselt, siis loomulikult mehed andsid endast parima ja võitlesid ning seda oli äge vaadata. Ja loomulikult kahju meestest ja pettumus, et tulemust ei saanud. Teema ei ole ju üksikud A koondise mängud, vaid süsteemne lähenemine jalgpallile ja organisatsiooni juhtimine.
Ollakse rahul kaotusega, sest meie tase on nõrk ja me ei saanud kotti 10:0!? Samal ajal aga oleme veendunud, et EJL süsteem toimib efektiivselt; liigub ülespoole vähemalt sama kiirelt kui sarnased riigid; noored tulevad Balti liigast ja koondistest heade tulemustega peale; kultuurikiht kasvab jne.
Aga kuidagi peale 2a ettevalmistust ja hunnikut sõprusmänge ei ole meil vahetusmehi (ainult ühe näitena), siis küsimused jäävad õhku süsteemi kohta, et kes vastutab. Millal vastutab? 1. Oleme rahul ja see on meie tase ning kõik juhid peaks preemiat saama. 2. Ei ole rahul ning vaja on muutusi ja uut, kõrgemat standardit.
Täna Kalev Cramo EU poolfinaalis ja koondis regulaarselt(Eesti kohta) EMil. Võrkpall sarnane. Ja vahe nende alade laste arv, klubide arv ja raha summa on kardinaalselt jalka poole kaldu.
Võtsite väga hästi kokku oma lollide kommentaariga lõpus. Nagu öeldakse: “kui oled ruumis kõige targem, siis oled vales ruumis”. Kuna muutusi pole vaja tundub see kehtivat ja jätkame sama tempoga.
Tõesti oli raske seda podcasti kuulata, sest selle põhjal jäi mulje, nagu me oleks euroopa top10 sats.
Arvan endiselt, et meie jalkaliidus ja kogu süsteemis on midagi väga valesti. Suure tõenäosusega jääme alagrupis viimaseks ja võib tõesti juhtuda, et saame D liiga võitmise abil play-offi. Aga seal tuuakse Järvela korralikult maa peale.
Muidugi tublid, et suutsime niigi kaua Austria vastu juhtida.
Sellega on öeldud ,et mul on kõik POH...
Ega Kostja üksi ei tõmba sellest sittast koodise välja...
Iga 10 aastas peab sündima uus Kostja---
Pole ...pole näha!