Pohlak publikunumbritest: staadioni renoveerimisega muutub koondisemängu korraldamise kontseptsioon (16)

Aivar Pohlak (vasakul) Eesti ja Kreeka mängu eel. Foto: Gertrud Alatare

Seekordses "Vastab Aivar Pohlak" rubriigis rääkis vutiliidu president Martin Reimi kahest esimesest koondisemängust, koondisemängude publikunumbrist ja vastas ka kahele Soccernet.ee lugeja poolt esitatud siinset klubijalgpalli puudutavatele küsimusele.

  • Sul on küsimus, mida tahaksid Aivar Pohlakult küsida? Midagi, mis on Sind alati huvitanud, kuid pole olnud kohta, kus küsida? Või hoopis midagi aktuaalset? Saada oma küsimus kasper@soccernet.ee ning võid saada oma vastuse!

Eesti koondis pidas Martin Reimi käe all oma esimesed kaks mängu. Üks kohustuslik võit ja üks ebaõiglasena tundunud kaotus. Üldine arvamus on, et treenerivahetus on end igast küljest õigustanud. Mis mõtteid need mängud Sinus tekitasid?
Suuremaid üldistusi on kahe mängu järel vara teha, aga mõistagi saime neist positiivseid mõtteid ja emotsioone. Kõige tähtsam on, et nii väljakul kui väljaspool seda tegutses ühtne tiim, kes andis endast maksimumi. Kui pisut üksikasjalikumalt mõtiskleda, siis Eesti koondise jaoks on olnud viimasel ajal võtmekohaks kaitsva ja ründava mängu tasakaalu küsimus ja kõnealused kohtumised olid huvitavaks sammuks selle leidmise teel. Siit edasi saab küsimus olema pigem selles kuidas näidatud väärtusi hoida ja tekkinud probleeme lahendada. Kaks kreeklaste poolt löödud ja üks löömata jäänud värav viitasid meie nõrkadele kohtadele, aga on selge, et kohe ei saagi asjad ideaalselt toimima hakata. Sama lugu on Eesti koondise poolt realiseerimata jäänud võimalustega.

Mänguliselt jäid koondise jaoks probleemseks võimaluste realiseerimine ja standardolukordade kaitsmine. Asjad, mis on tegelikult läbi viimaste aastate meid kummitanud. On sellele üldse kiiret lahendust võimalik leida?
Võimaluste tekitamine näitab meeskonna ründava mängu taset, võimaluste realiseerimine on aga individuaalse meisterlikkuse küsimus, samuti saab viimasele vaadata läbi jalgpallikultuuri ehk siis läbi ründavate mängijate loomuliku enesekindluse ja tasakaalu. Mis tähendab, et lühikeses perspektiivis peavad meie ründajad leidma endas sisemise kindluse tekkivate olukordade kasutamiseks ja lisaks peame suutma kasvatada peale mängijaid, kellel kõnealused omadused kõrgemal tasemel.

Standardolukorrad nõuavad kolme asja: kõrget vastutustunnet, häid kaitsvate omadustega jalgpallureid ja mängijaid, kes on tugevad õhus. Tuleb tunnistada, et loomupäraselt kaitsvate eeldustega individuaalselt tugevaid mängijaid on meie koondises praegu pigem vähe, kusjuures probleemi võimendab soov panna rõhk palliga mängule, mis on ka meie jalgpalli üldine arengusuund. Mingis mõttes toimib ka nn. Raio Piiroja sündroom – seni kuni tema mängis, ei olnud standardolukorrad ja peamäng Eesti koondise jaoks mureks, aga nüüd annab asi seda jõulisemalt tunda. Iseenesest on siin sama lugu nagu väravalöömisega – lühikeses perspektiivis peavad mängijad olema kaitsefaasis eriti hoolsad ja pikas perspektiivis vajame pealekasvu loomulike kaitsvate omadustega mängijate osas, kes oleksid võimelised ka palliga mängust osa võtma.

REKLAAM

Koondis on selleks aastaks oma kodumängud pidanud. Suurim publikunumber oli vaid 4678, mis pärineb valikmängust Gibraltariga. Võrdluseks eelmises valiktsüklis oli väikseim publikunumber 6131 (eelmise aasta suvel San Marino vastu). Kas see tekitab jalgpalliliidus muret? Inimesed kurdavad liigkalli pileti üle.
Jah, tekitab. Kusjuures nii kevadtalvel 2016, kui ka nüüd, Gibraltari mängu ajal oleme teinud laiapõhjalisi küsitlusi, saamaks muu hulgas aimu ka põhjustest, miks inimesed ei tule staadionile, sest mängude telereitingud on kõrged. Olulisemad neist on mängu ebasoodne algusaeg huvilise elukoha suhtes, samuti lihtsalt mängu hiline algusaeg, kõrge piletihind, toitlustuse mitterahuldav tase, kehv ilm ja nii edasi.

Seoses staadioni renoveerimisega muutub kogu koondise mängu korraldamise kontseptsioon, sealhulgas tegeleme nii piletihinna kui ka toitlustamisega ja mängu kui suurema ürituse korraldamise plaaniga, aga võimalused mängu algusaega muuta ja ilma mõjutada on väikesed. Tõsi, tõstatan UEFA-s küsimuse madala rahvusvahelise telehuviga mängudele (näiteks Eesti – Gibraltar) meie aja- ja kliimavööndis varasema mänguaja lubamiseks, aga kindlasti ei saa sellele asjale kiirelt lahendust, sest telelepingud on tehtud mitme valiktsükli peale. Ilmafaktori mõjutamiseks arutame soojuskiirgurite paigaldamise võimalust staadionile.

Publik Eesti ja Kreeka mängul. Foto: Brit Maria Tael

Mõistagi on harjumus käia pidevalt staadionil mänge vaatamas eelkõige jalgpallikultuuri küsimus, aga selle kultuuri kasvatamine on pikk ja keeruline protsess, mis käib käsikäes jalgpalli muu arenguga ja mille juures mängivad rolli kõik eelpoolnimetatud asjaolud pluss meeskonna sportliku esituse poolt tekitatav emotsioon. Gibraltariga mängul olnud inimestest ca 17% oli mängul esimest korda ja umbes samasuguse tulemuse oleme saanud varemgi küsitlusi läbi viies, millest võime järeldada, et teave mängu kohta jõuab ka uute pealtvaatajateni ja hästi lihtsalt üldistades on küsimus eelkõige selles, millised on faktorid, mis tooksid inimest staadionile senikaua, kuni see muutub tema jaoks kinnistunud harjumuseks.

Mida teeb EJL selleks, et Eesti klubimaastikul oleks rohkem terviklikke klubisid? Kuidas julgustatakse tavapäraselt vaid noortega tegelevaid klubisid panustama ka esindusmeeskonda ja mitte oma parimaid ära laskma ja kuidas julgustatakse meeskondi endale ka järelkasvu kasvatama? (Timo, Tartu)
Terviklike klubide hulga suurendamine on üks jalgpalliliidu prioriteetidest ja eelkõige tähendab see teise, kolmanda ja neljanda liiga klubide motiveerimist noortega tegelemisele. Kevadel 2016 taotlesid neli teise liiga klubi esmakordselt Esiliiga litsentsi ja on kuulda, et järgmise hooaja eel on selliste klubide hulk veelgi suurem. Litsentseerimisprotsessi sisenemine tähendab regulaarset dialoogi jalgpalliliiduga ja konkreetsete ülesannete püstitamist jalgpalliliidu poolt klubile, tagamaks klubide samm-sammuline areng. Mis puudutab pelgalt noortega tegelevate klubide hulka, siis see number on viimastel aastatel langenud just läbi esindusmeeskonna täiskasvanute sarjades osalema hakkamise. Seda teemat oleme käsitlenud igal aastal ka noortekonverentsil.

On tõsi, et vajame ka harrastajate arvu kasvu, aga julgeksin väita, et täna peame keskenduma siiski pigem kvaliteedile, mis läbi harrastajate arvu pideva tõusu ja treenerite defitsiidi tingimustes paratamatult kannatada on saanud.

Kolmes kõrgemas liigas mängivatele klubidele on noortetöö kohustuslik ja seda finantseeritakse täiendavalt EJL-i poolt.

Kas Rakvere Tarvase (meistriliigas selge autsaider) ja Viljandi Tuleviku (esiliigas selge liider) näitel ei oleks õigustatud meistriliiga üleminekumängude muutmine? Äkki võiks teha turniiri kõigi nelja meeskonna (ML 9. ja 10. ning EL 1. ja 2.) vahel? ML üheksas ja EL esimene saaksid automaatselt võidu oma liigakaaslase üle, sest olid neist eespool, aga siis mängitaks teise liiga mõlema võistkonnaga ja kaks parimat saaksid meistriliigasse. See garanteeriks, et kõrgliigas on tõesti kõige tugevamad meeskonnad. (Timo, Tartust)
Iseenesest huvitav ettepanek, aga jalgpalli praktika kohaselt on siiski oluline, et vähemalt liiga võitja saaks automaatselt õiguse tõusta kõrgemale ja vähemalt viimaseks jäänu kukuks välja. Hooaeg kestab 8 kuud ja sisuliselt tähendaks Sinu poolt pakutud süsteemi rakendamine, et 8 kuud kestev hooaeg omaks madalamat kaalu, kui üks või kaks omavahelist mängu. Pean silmas asjaolu, et terve hooaja Premium liigas edutult mänginud ja selgelt viimaseks jäänud võistkond saaks võimaluse kahe täiendava mänguga kindlustada endale taas koha parimate hulgas ja see pigem ei tundu hea mõttena.

16 kommentaari

Al   •  
(85.253.152.***)
Huvitav mõte aga üks variant oleks ka see, et kui klubi ei suuda Esiliigat võita ehk jääb duublitele alla siis ta automaatselt ülesse ei saa vaid peab pidama üleminekumänge viimasega.
aga   •  
(2001:7d0:82c5:9780:e96.***)
Väikene publiku külastatavus: miks ei mainita seda, et aasta otsa oli meie Koondise komplekteerimine (Flora massid!) sügavalt küsitav ning mängutulemused olematud. Paistab, et seda probleemi ei kannata välja tuua väikese publikunumbri taga. Või lihtsalt ootamatult viimase aasta ajaga on publik eriti ilma-tundlikuks muutunud?
to al   •  
(85.253.197.***)
aga võta need duublid mõttes vahelt välja, kui see iluviga segab.. selge see, et meistriliiga parimad on tagumisest nelikust üle ka oma teise koosseisuga, aga sinna pole midagi teha
to aga   •  
(2a02:c7d:a19b:5c00:301.***)
tõesti, jutt jumala õige.
olematut taset, kaitses istumist ja flora müügitööd inimesed tõesti ei viitsi vaadata.. nii on!
javäga huvitav mõte on see, et esiliiga võitja peaks mängima üleminekumängu viimasega. paneks iseseisvad klubid rohkem pingutama
hm?   •  
(85.253.110.***)
kui nagunii peab üleminekumängu mängima, miks siis vaja pingutada esiliiga võitmise pärast?
Al   •  
(85.253.152.***)
Äkki sellepärast, et kui ei võida siis ei saa üleminekumängudelegi? :D
Sillamäe   •  
(82.131.89.***)
Et siis otse saaks ainult esiliiga võitja, ent kui parim iseseisev klubi jääb esiliigas näiteks viiendaks, siis üleminekumängule.
siiski   •  
(85.253.197.***)
Tegu on pseudoprobleemiga, pikas perspektiivis kaovad duublid iseseisvate klubide hulgast niikuinii ära. Eriti kiirelt juhtub see siis, kui neid peaks esiliigasse veel juurde tulema ja sama sats ei saa korraga mängida üleminekumängu nii tõusmise kui ka langemise peale
pohui   •  
(92.0.184.***)
jummala pohhui mida arvab aivar ja mida arvab timo tartust
avfc   •  
(90.190.226.***)
no mängude algus ajad ja päevad on küll jamad hetkel.Kreekaga mäng oli reede õhtul kell 21.45 , kui tööpäev algab 6:30 ja elad eemal Harjumaast siis pole mõtet tulla, lihtasalt õhtuks oled rampväsinud.
hmm   •  
(85.253.110.***)
mnjah, laupäval kell 6.30 tööleminek on vist väga levinud ;)
dsa   •  
(82.147.160.***)
eks publikuarv ole otseses seoses meeskonna kvaliteediga. islandil on viimased 4 aastat olnud kodustaadion väljamüüdud, sest keegi ei taha ilma jääda. eestis käivad praegu staadionil fännid, kes käivad ka siis kui eesti mängib teise koosseisuga san marino vastu. laiemat avalikkust see ei huvita.
kui eesti mängiks alagrupi võidu peale, siis oleks ka kalevi staadion esmp kl 22 vihmaga välja müüdud. kõik lisamugavused (soojakiirgurid jms) täidavad lünka, kui inimesed ei saa mängust piisavat emotsiooni. kuna eesti koondise/klubide tase on enamasti väga madal, siis peavad kõik need lisad olema aga sellisel tasemel, mida ükski klubi/alaliit ei suuda kinni maksta.

ja 18€ kreeka mängu eest oli ka ikka täitsa arusaamatu. kuna jalka peaks olema rahvasport (kuhu oodata 10 000 inimest) võiks piletid olla 7/10€. mingit nõudlust ju piletite järele ei olnud, kui alla poole suudeti müüa. hinna peaks määrama nõudlus.
ivar   •  
(90.191.19.***)
Uurisin sõpradelt ja kolleegidelt, mitu korda on nemad see aasta staadionile jõudnud (nii koondis kui ka liiga). Enamik vastasid 0, kuid mõned siiski koondist olid vaatamas käinud. Liiga mitte külastamise põhjus oli enamasti madal ning ebahuvitav tase. Koondise mittekülastamise põhjused olid samuti madal tase, telekast nähtav jne.
nojah   •  
(82.131.76.***)
Aivar Pohlak ei julge tunnistada, et koondise mängude publikunumber alanes puhtalt tema enda kätetöö viljana, kui selle rootsi klouni siia tõi ja laskis tal 2 aastat meie jalgpalli mürgitada. Mingit mängu selle aja jooksul koondis ei näidanud ja seega on loogiline, et rahvas staadionile ei tule, kui terve mängu ainsaks tipphetkeks meie poolt on pealelöök mis lendab 5 meetrit üle värava. Inimene, on ta kuradi kas lukksepp või torujüri, õpetaja või autojuht, saab ju selgelt aru, et see mäng on ju nii lootusetu. EJL juhatus ei saanud aga aru. Ja sellepärast, ma jään oma elu lõpuni neile seda paska nina alla hõõruma, sest no kui ma ütlesin kohe, et see mees ei sobi treeneriks, öeldi "anna aega atra seada". Ja lõpptulemus on käes - staadion tühi ja JÄLLE EI SAA JALKALIIT ARU MIKS!!?? No on kuradi ohmooid raisk ma ütlen. See onupoja poliitika tuleb ära lõpetada ükskord. Koondised, ükskõik kas noored või vanad, poisid või tüdrukud - sa ei esinda seal mitte ainult iseennast, vaid ka oma riiki, rahvust ja kultuuri. Seal peab asja väga tõsiselt võtma! Nagu Reim ütles: "olema valmis surema seal väljakul". Mitte ei palgata siia mingit sellist, vabandage väga, aga välismaalasest sitapead, kel ei ole meie mängijatest ega mängus MITTE MINGIT EELNEVAT ETTEKUJUTUST! Vaid mees tuli siia midagi, kujutate ette: KATSETAMA!!! Tõstes mehi väljakul nagu malenuppe suvalistesse kohtadesse. SEE ON ESIMENE MÄRK, ET TEGU EI OLE PROFESSIONAALSE TREENERIGA! Sellist, kuradi sõna otses mõttes huinjaad võib isehakanud treener teha kuskil rahvaliigas või säärases sõpruskonnas, mitte rahvuskoondises, kus mängivad elukutselised mängijad! Publik ei viitsi vaadata, kui etendus ei paku piisavalt emotsiooni. Punkt. Selle asemel minnakse kinno, teatrisse aga mitte ei tulda staadionile vaatama, kuidas kõik meie mehed ilma pallita jooksevad! Aga selline ju oligi perhssoni "stiil" - tappa mäng ära! Ja aga sellega koos tappis ta ära ka publiku ja ma väidan, et see rootsi õnnetus ja EJL ebapädevus treeneri kõlblikkuse hindamisel on mõlemad 100% süüdi selles, et publikuhuvi on vähenenud! Söö omale sisse see jutt hr Pohlak.
Kurvastaja   •  
(194.150.65.***)
Mins pannakse staadioni laiendamisesse 5M€.? Sells raja rest saaks terve spordikompleksi à la Sole spordikompleksi,jus suured basseinid,Kolm kossuväljakut, vehklemissaal jne+ täismõõtmetes jaljahall!!!! Nüüd saame täiesti mittevajalikud +5000 kohta statale jus 1x 8 aastajooksul oleks see väljamüüdud!? Krt kus on mõistus A.P ja reformierakonnal? Keskmine jaljavaatajate arv PL jääb 10 a jooksul max 500 kanti ja koondisel alla 7000! Milleks see laiendus!
Retoorika terms suuremaks,sest mail on hea kontseptsioon taitmiseks on äraspidine.Enne peaks tekkima ikka vajadus ju
Steve   •  
(176.46.61.***)
Enne kui ei tekitata kohalikku jalgpalli suuremat raha (suured preemiad esikolmikule), ei tõuse ka kiiresti tase (lisaks eestlastele head välismaised mängijad), publiku arv ja muud jutud. Kuidas see raha tekitada, on juba tõsisem väljakutse, aga kui see on prioriteet siis leidlik leiab ka lahenduse.

Kommentaari lisamiseks palun logi sisse või sisesta nimi ja kontrolltest.
Ott Järvela | Jalgpallimaailmal lasub moraalne kohustus Inglismaad karmilt karistada ja nad ihaldatud vutipeost ilma jätta
FINAAL!
Luup peale | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta
EUROOPA NÄITAS VÕIMU
STUUDIOJUTUD
EM-STUUDIO | Peep Pahv: mida vähem jalgpall muutub, seda parem, aga saan aru, et see on lootusetu
INGLISMAA TEGI AJALUGU
Luup peale | Pehme penalti? Ei, väga pehme! Aga VAR ei tohtinud sekkuda ja Taanile ei tehtud liiga. Mäng oli aus ja Inglismaa finaalis
IKKAGI ITAALIA
Ott Järvela | Inglismaa õelus ja kiuslikkus tuleb meelde jätta ning seda neile nina alla hõõruda
STUUDIOJUTUD
EM-STUUDIO | Koefitsiendi-ekspert: oma kõhutunnet on pakkumisi koostades mängus päris palju
SOCCERNET.EE BAKUUS
MÕTTETALGUD
STUUDIOJUTUD
EM-STUUDIO | Alvar Tiisler: taktikalaud oli mulle südameasjaks ning peagi näeme seda ka Premium liiga ülekannetes
KES, KUS JA KUIDAS?
STUUDIOJUTUD
NOPPEID AJALOOST
EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
EM-PÄEVIK

EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid

MM-EELVAATED

H-alagrupp

G-alagrupp

Šveitsi koondis.  Foto: Scanpix / Michael Buholzer / Keystone / AP

F-alagrupp

E-alagrupp

D-alagrupp

C-alagrupp

B-alagrupp

A-alagrupp

https://www.zone.ee/
MENÜÜ
 
KESKKONNAD
FACEBOOK