Martin Reimi esimene mäng Eesti koondise eesotsas andis kogu Maarjamaale tõeliselt positiivse vutilaengu, millesarnast hiljutisel ajal tunda pole saanud. Kas sellest piisab aga, et selg prügiseks teha 2004. aasta Euroopa meistrivõistluste võitjal Kreekal?

45-aastase Reimi A-koondise peatreeneridebüüt lõppes ütlemata vaimustavalt, kui kodus võeti jubedat ilma trotsides ligi 5000-pealise publiku ees Gibraltari üle kohustuslik võit. Ja mitte ainult võit - löödi ka ju mikrovutiriigi võrku koguni neli vastuseta palli.

Koondise viimase esituse võis võtta kokku üheainsama sõnaga - vabadus! Magnus Pehrssoni aja lõpuotsas hakkas enamikule jalgpallifanattidele tunduma, et enam ei saa Eestit lugeda ühegi koondise vastu selgeks favoriidiks ja seda isegi mitte enam kääbusriikidega arvestades - mängupilt ning koondislaste juhtmed olid lihtsalt sama krussis nagu täna rahvushümni esitava Eeva Talsi kelmikad juuksed. Reimi debüüttriumf oli aga samm tagasi selles suunas, kus Eesti võiks jälle kõikidele Euroopa võistkondadele hambaid näitama hakkama.

Sümpaatselt alanud nädalavahetusele pani kauni punkti veel ka Eesti võrkpallikoondis, kes Läti üle domineerides kindlustas järjekorras neljanda pääsu EM-finaalturniirile. Vutikoondise jaoks oli vollemeeste esitus seda märgilisem, et kogu tiim käis võrkpalliesindusele kaasa elamas ning kindlasti ammutati ka Tondiraba jäähallist vaimujõudu, mille abil saaks Lillekülas anda endast maksimumi.

Ees ootab teistsugune mäng

Kõiki neid positiivseid emotsioone varjutabki ainult üks asjaolu: vastase näol oli tegemist kõigest Gibraltariga. Koondise tõeline test leiabki aset esmaspäeval, mil kohtutakse Prantsusmaal toimunud EM-ile mittepääsenud, kuid kaks aastat varem MM-finaalturniiri veerandfinaali jõudnud Kreekaga.

Erinevalt mängust Gibraltariga, kus oli koondisel tarvis väljakule saata eelkõige loovama ning ründavama stiiliga pallureid, peab Kreekale vastu astuma kaitsvama suunitlusega meeskond. Paratamatut taktikalist vangerdust kinnitas pressikonverentsil ka koondise juhendaja Reim: "Kindlasti tuleb homses mängus kaitsetööga tegeleda rohkem kui eelmises. Ainult kaitsemängijaid väljakule ei pane. Palju loeb see, kas kõik on korralikult taastunud ning kas on kellegile vaja anda puhkust. Mõtteid on ja ööpäev on veel aega lõpliku otsuse tegemises."

Sealjuures ei kummita enam Konstantin Vassiljevis sõnul pallureid Pehrssoni-ajastule omaseks saanud kogukas mängueelne infohulk vastaste osas: "Mis puudutab mängu,  siis saame piisavalt infot, nii palju kui vaja on. Ülekoormust infoga ei ole. Aega on piisavalt et aru saada, millest jutt on ja põhiasjad meelde jätta."

Tõenäoliselt ei saa siiski Kreeka koondise sakslasest peatreener Michael Skibbe teha Eesti - Gibraltari mängust kuigi põhjapanevaid järeldusi just sellel põhjusel, et seni pole koondis samallardyceilikku võiduprotsenti omava Reimi käe all pidanud veel ühelegi mängule minema kaitsvama mänguplaaniga. Seetõttu lasub teatav trump jätkuvalt ka koondise rekordinternatsionaali taskus, millega kreeklastelt Lillekülas õigel hetkel vaipa alt tõmmata loodetakse.

Tähelepanu väärib ka asjaolu, et koondis astub hellenitele vastu tervena - kogu nimistus olev personal on kuulutatud mängukõlbulikuks. Meie vastased samaga uhkustada ei saa, sest viimases mängus Küprose vastu kaotas Kreeka koguni kaks põhikoosseisumeest vigastusepisikule: rivist langesid vasakkaitsja Georgios Tzavellas ning Kreeka kõrgliiga mulluse hooaja parim väravakütt Kostas Fortounis.

Endine Euroopa tipp proovib viimaste aastate häbi maha pesta

Läänemaailma tsivilisatsioonihälli Kreeka vutiajaloo suurimaks saavutuseks on kindlasti 2004. aasta esikoht Portugalis toimunud Euroopa meistrivõistlustel, kus astuti kõrgeimale poodiumiastmele just võõrustajariigi Portugali ning nende staaridest kubiseva meeskonna arvelt.

Kui 2006. aasta maailmameistrivõistlustelt kõrvalejäämine välja jätta, jätkas Kreeka pärast suurturniiri võitu ka järgnevatel turniiridel üsna võitlusvõimeliselt. Viimaseks märkimisväärseks sündmuseks jäi Kreeka pääsemine Brasiilias toimunud 2014. aasta maailmameistrivõistluste 16 parema hulka, kus jäädi alles penaltitega alla Costa Ricale.

Sealt edasi tabasid Kreeka rahvusvutti aga mitmed tagasilöögid - häbiväärsed kaotused (sealhulgas Fääri saartele) ning Euroopa meistrivõistlustele mittepääsemine saatis konstantselt majandussurutisega maadleva riigi jalgpalli tagasi kiviaega, kust tänaseni välja rabeleda proovitakse.

Käimasolevat valiksarja on aga hästi alustatud: võidud Gibraltari ning Küprose üle jätavad helesinisärgid A-alagrupis teisele kohale, samuti täiseduga jätkava Belgia järele. Teatavaks ohumärgiks võiks aga lugeda asjaolu, et valikturniiri esimeses kohtumises lasti Gibraltari poolt endale lüüa ka üks värav. Viimasel mängul Küprosega nähti aga kindlamat partiid, kus kreeklased otsustasid mängu saatuse avapoolajal löödud kahe väravaga, hoides omaenese seljataguse samaaegselt puutumatuna.

Sarnaselt positiivse emotsiooni pealt mängule tuleva Kreeka koondise eesmärgiks ei ole taaskord ei rohkem ega vähem, kui võit. Sama kinnitas ka kreeklaste võtmemängijaid Sokratis Papastathopoulos: "Võrreldes Küprose mänguga, tuleb erinev mäng, kuid meid rahuldab ainult kolm punkti."

Organiseeritud kaitsemängu poolest tuntud Kreekal tippklassi kaitsemeestest puudust pole: rahvusesinduse väravat turvavad näiteks eelnevalt mainitud Dortmundi Borussia mängumees Sokratis, AS Romas igapäevaleiba teeniv Kostas Manolas ning ka RB Leipzigi värve esindav Kyriakos Papadopoulus. Ründefaasis lisab teravust kunagi Londoni Arsenali huviorbiiti kuuluv Lissaboni Benfica tormaja Kostas Mitroglu, kes mängus Küprosega ka jala valgeks sai.

Kreeka viimaste aastate nimekaim mängija Georgios Samaras on aga rahvustiimi esindamise pärast 2014. aasta MM-i sootuks katki jätnud, saates veteraniaastaid mööda Ameerika Ühendriikide klubis Rayo OKC.

Omavahelised mängud on olnud paeluvad

Eestlased on Kreeekaga varasemalt rinda pistnud kahel korral. 1999. aastal võideldi välja uhke 2:2 viik, sealjuures oli Eesti mõlema värava autoriks ei keegi muu, kui Martin Reimiga koos koondise pukki määratud rahvusmeeskonna läbi aegade parim väravakütt Andres Oper.

Teisel, 2001. aastal aset leidnud lahingus võttis aga Kreeka 4:2 võidu, minnes juba 24. minutiks 3:0 juhtima. Toona sahistasid sinisärkide eest Kristen Viikmäe ning värske Eesti naiste koondise loots Indrek Zelinski, kes suutsid üle mängida eelmainitud 2004. aasta Euroopa meistermeeskonna puurivahi Antonios Nikopolidise.

Esmaspäeval lasub mõlemas kohtumises mängijana 90 minutit kirja saanud Reimi hoolealuste käeulatuses aga võimalus 15 aasta taguse kaotuse eest kreeklastele tuul korralikult alla teha.

10. oktoobril kell 21.45 A. Le Coq Arenal (Asula 4c, Tallinn)

Eesti - Kreeka
Peakohtunik: Istvan Vad
Äärekohtunikud: Istvan Norbert Albert, Peter Berettyan
Neljas kohtunik: Sándor Andó-Szabó (kõik Ungari)

Eesti võimalik algkoosseis:

Eesti koosseis:

Väravavahid
Pavel Londak (14.05.1980) - Rosenborg BK (NOR) 27/0
Mihkel Aksalu (07.11.1984) – Seinäjoen Jalkapallokerho (FIN) 27/0
Marko Meerits (26.04.1992) - Rakvere JK Tarvas 4/0
Andreas Vaikla (19.02.1997) - Norrköping IFK 1/0

Kaitsjad
Ragnar Klavan (30.10.1985) – Liverpool FC (ENG) 114/3
Dmitri Kruglov (24.05.1984) – Tallinna FC Infonet 106/4
Taijo Teniste (31.01.1988) – Sogndal Fotball (NOR) 50/0
Gert Kams (25.05.1985) – Tallinna FC Flora 44/2
Artur Pikk (05.03.1993) – FK BATE Borisov (BLR) 17/1 
Nikita Baranov (19.08.1992) – Tallinna FC Flora 12/0
Joonas Tamm (02.02.1992) – Tallinna FC Flora 6/0

Poolkaitsjad ja ründajad
Aleksandr Dmitrijev (18.02.1982) – Tallinna FC Infonet 100/0
Konstantin Vassiljev (16.08.1984) – Jagiellonia Białystok (POL) 91/22
Ats Purje (03.08.1985) – Nõmme Kalju FC 57/8
Sergei Zenjov (20.04.1989) – Gabala FK (AZE) 53/10
Henri Anier (17.12.1990) – Kalmar FF (SWE) 31/6
Karol Mets (16.05.1993) – Viking Stavanger (NOR) 32/0
Ken Kallaste (31.08.1988) – Korona Kielce (POL) 30/0
Siim Luts (12.03.1989) - Bohemians 1905 (CZE) 25/1
Sergei Mošnikov (07.01.1988) - Tallinna FC Infonet 24/1
Henrik Ojamaa (20.05.1991) - Go Ahead Eagles (NED) 24/0
Tarmo Neemelo (10.02.1982) - Nõmme Kalju FC 22/1
Pavel Marin (14.06.1995) - Tallinna FC Levadia 4/0
Mattias Käit (29.06.1998) - Fulham FC (ENG) 2/2
Brent Lepistu (26.03.1993) - Tallinna FC Flora 2/0
Rauno Sappinen (23.01.1996) – Tallinna FC Flora 10/0

Kreeka koosseis:

Väravavahid
Orestis Karnezis (11.07.1985) – Udinese Calcio 39/0
Panagiotis Glykos (10.10.1986) – PAOK FC 4/0
Stefanos Kapino (18.03.1994) – Olympiacos FC 8/0

Kaitsjad
Georgios Tzavellas (26.11.1987) – PAOK FC 21/1
Konstantinos Manolas (14.06.1991) – AS Roma 26/0
Sokratis Papastathopoulos (09.06.1988) – Borussia Dortmund 68/2
Jose Cholebas (27.06.1984) – Watford FC 38/1
Vassileios Torosidis (10.06.1985) – Bologna FC 1909 86/8
Kyriakos Papadopoulos (23.02.1992) – RB Leipzig 22/4
Konstantinos Stafylidis (02.12.1993) – FC Augsburg 12/1
Marios Oikonomou (06.10.1992) – Bologna FC 1909 3/0

Poolkaitsjad
Ioannis Maniatis (12.10.1986) – Olympiacos FC 43/1
Alexandros Tziolis (13.02.1985) – PAOK FC 60/1
Panagiotis Tachtsidis (15.02.1991) – Cagliari Calcio 17/1
Petros Mantalos (31.08.1991) – AEK Athens FC 10/2
Athanasios Petsos (06.05.1991) – Werder Bremen 4/0
Konstantinos Fortounis (16.10.1992) – Olympiacos FC 22/3
Ioannis Gianniotas (29.04.1993) – APOEL FC 4/1
Anastasios Bakasetas (28.06.1993) – AEK Athens FC 5/0

Ründajad
Konstantinos Mitroglou (12.03.1988) – SL Benfica 50/12
Dimitrios Diamantakos (05.03.1993) – Karlsruher SC 2/0
Nikolaos Karelis (24.02.1992) – Racing Genk 14/2
Apostolos Vellios (08.01.1992) – Nottingham Forest 4/0

Triobeti koefitsiendid:

Eesti võit - 4,95
Viik - 3,35
Kreeka võit - 1,83

Tabeliseis:

Eesti - Kreeka 0:2 (0:1)