Ronaldo oskab täpselt lüüa, Taani mõistab ilusti rünnata, aga maailma parimad ei leia kastist omasid: mida pajatab EM-i statistikanurk? (1)

Cristiano Ronaldo liigub EM-il võimsas graafikus. Foto: Scanpix / AFP / Bernadett Szabo

Kes on senise EM-finaalturniiri suurim väravakütt? Seda oskab ilmselt öelda enamik, kes mänge vähegi jälginud. Aga kes on kõige rohkem triblanud, kõige rohkem omavahel söötu lükanud või siis hoopis kõige kehvemini tsenderdanud? Ka selle kohta saab tänu tublidele andmekogujatele selge pildi ette.

EM-i 51 kavasolevast mängust on peetud 36 ja neis löödud 94 väravat ehk keskmiselt 2,62 mängu kohta. See tähendab, et väravat on saanud näha keskmiselt iga 34 mänguminuti tagant. Neist 94 väravast on 35 löödud avapoolajal ja 59 teisel poolajal.

Võrdluseks - 2016. aasta EM-il löödi alagrupimängudes vaid 69 väravat ja kogu turniiri peale kokku 108, millest on praegu puudu vaid 14 tabamust. Ehk kui igas eesootavas play-off-kohtumises lüüakse vähemalt üks värav, ongi viie aasta tagune tulemus juba ületatud.

Enim tabamusi (22) on sündinud teise poolaja alguses ehk vahemikus 46. minutist 60. minutini. Järgneb 18 tabamusega teise poolaja keskpaik ehk minutid 61-75, viimase veerandtunniga on aga skoori tehtud 16 korda. Avapoolaja alguses on kirja saadud 8, keskosas 12 ja lõpuveerandil 11 väravat, esimese poolaja üleminutid on kaasa toonud neli ja teise poolaja üleminutid vaid kolm väravat.

REKLAAM


Vaataleme EM-i alagrupiturniiri olulisemaid näitajaid esmalt koondiste ja seejärel mängijate kaupa. 

KOONDISED

Enim väravaid:

1. Holland - 8
2.-4. Itaalia - 7
2.-4. Belgia - 7
2.-4. Portugal - 7

24 osalenud meeskonnast ei jäänud väravatearve avamata kellelgi, ühe tabamuse peale jäid vaid Soome, Šotimaa ja Türgi. Enda värava suutsid alagrupis puhtana hoida vaid Itaalia ja Inglismaa, ent kui esimene panustas ise seitsme tabamusega, siis teine sai kirja vaid kaks väravat.

Kõigis kolmes mängus vähemalt kahel korral skoori teinud Hollandile meeldisid enim teise poolaja algused, sest pooled oma väravatest löödi ajavahemikus 50.-58. minutini. Kaheksast tabamusest neli sündis parema ja kolm vasaku jalaga ning üks peaga. Holland lõi kõik oma väravad, kaasa arvatud mõistagi ühe realiseeritud penalti, karistusala seest. Näiteks Itaalia suutis väravasse saada ka kaks kauglööki, samas kui Portugali tabamustest koguni kolm tulid penaltipunktilt.

Enim väravaid löödi parema jalaga - 44. Vasaku jalaga jõuti sihile 27 ja peaga 14 korral. Lõviosa väravatest sündis karistusala seest, vaid 12 korral maandus väravas mõni kauglöök.

Enim pealelööke:

1. Taani - 61
2. Itaalia - 60
3. Šveits - 47

Napilt jäid esikolmikust välja Holland (46) ja Hispaania (45), neile järgnesid Šotimaa (42) ja Poola (40). Tabeli viimase kolmiku moodustavad Inglismaa (22), Soome (19) ja Ungari (18).

Taanlaste alagrupiturniir sai ehmatava alguse, aga ilusa lõpu. Foto: Scanpix / AFP/ Stuart Franklin

Enim raamidesse läinud pealelööke:

1. Taani - 22
2. Hispaania - 19
3. Itaalia - 17

Taanlaste kiirtuli andis ka tulemust, sest selleski arvestuses on nad esimesed, samas kui näiteks Itaalia kõmmutas selgelt teistest enim lööke raamidest mööda. Eraldi tasub esile tõsta surmagrupis mänginud ungarlasi, kes lõid kolme kõva vastase vastu küll peale kõige vähem, aga nende 18 löögist koguni 10 läks raamide vahele, lisaks veel üks pall latti.

Viimasesse kolmikusse jäid selleski arvestuses taas Inglismaa (5) ja Soome (3), kuid selgelt kõveraima jalaga mehed oli Slovakkial - kolmes mängus prooviti pealelööki 24 korral, ent raamide vahele saadi pall vaid kahel juhul.

Ebaõnne võivad enim kiruda poolakad, kes tabasid väravaraame neli korda, neist kolmel juhul latti. Inglismaa ja Prantsusmaa pealelöögid läksid posti-latti kolmel korral. Kokku saadi alagrupiturniiri jooksul väravaraamidele pihta 27 korral, kusjuures need juhused jaotusid 17 meeskonna vahel.

Vastase kaitsjaid võisid enim kiruda taanlased ja šotlased, sest mõlema meeskonna pealelöögid blokeeriti 20 juhul. Kolmas oli selles arvestuses 14 löögiga Itaalia.

Enim sööte:

1. Hispaania - 2400
2. Saksamaa - 2086
3. Belgia - 2003

Enim täpseid sööte:

1. Hispaania - 2125
2. Saksamaa - 1872
3. Belgia - 1779

Söödutäpsus:

1. Saksamaa - 89,7%
2.-3. Belgia 89%
2.-3. Prantsusmaa 89%

Selles valdkonnas kinnitasid oma söödumeistrite kuulsust hispaanlased, aga Saksa täpsuse vastu ei saanud siiski nemadki. Kõige vähem täpseid sööte vahetasid omavahel ungarlased (720), waleslased (698) ja rootslased (606). Sööduprotsendi osas jäid kolme viimase sekka Venemaa (77%), Poola (75,7%) ja siingi punase laterna rolli hõivanud Rootsi (66,7%).

Hispaanlased said Slovakkia vastu viimases voorus lõpuks oma sööduvurri käima. Foto: Scanpix / Reuters / Jose Manuel Vidal

Pallivaldamine:

1. Hispaania - 68,7%
2. Saksamaa - 61,3%
3. Belgia - 57,7%

Siingi on esikoht üliselgelt hispaanlaste päralt. Numbrite ilmestamiseks: kui Hispaania edestas kolmandal kohal olevat Belgiat 11% võrra, siis sama vahemiku sisse mahtus koguni üheksa antud arvestuses belglastele järgnevat koondist. Kõige vähem valdasid palli Wales (39,7%), Rootsi (35,7%) ja üsna ettearvatult surmagruppi sattunud Ungari (34,7%).

Täpseimad tsenderdajad:

1. Wales - 54,7%
2. Türgi - 40,3%
3. Austria - 37,3%

Selles kategoorias said särada meeskonnad, kes muudes arvestuses tippu ei jõudnud. Seejuures polnud Wales kaugeltki suurim kõrgete pallide kasti taguja, sest selles arvestuses hõivas kindla esikoha hoopis Robert Lewandowskit otsinud Poola 85 tsenderdusega. Poolakate õnnetuseks jõudis neist sihtmärgini vaid 18 ehk 24%. Walesi ääred suutsid samal ajal sihtmärgini toimetada 11 palli 32-st. Rahule võivad jääda ka türklased, 55 tsenderdusest jõudis omadeni 23.

Hoopis omapärane on aga antud tabeli tagumine ots. Kui eelviimasel kohal on antud arvestuses Ungari, kelle 22 tsenderdusest läks kohale neli ehk 15,7%, siis viimase platsi võtab endale ülikindlalt Belgia koondis. Kolme alagrupimängu peale prooviti tsenderduse abil sihile jõuda 29 juhul, oma mängijani jõudis neist aga vaid kaks! 

Rünnakuid:

1. Hispaania - 209
2. Saksamaa - 177
3. Taani - 172

Esikolmikust jäi 169 rünnakuga napilt välja Itaalia, seejärel tekkis nende ning Poola ja Austria vahel juba suurem tühimik. Samamoodi nagu selles arvestuses eristub tabeli tipus teistest Hispaania, on kindel viimane kolmik - Soomele märgiti ametlikult kirja 66, Slovakkiale 62 ja Ungarile 48 rünnakut.

Teenitud nurgalööke:

1. Šveits - 22
2.-3. Hispaania - 20
2.-3. Türgi 20

Šveitslaste ja türklaste kõrge koht selles tabelis on tingitud peamiselt omavahelisest mängust alagrupi viimases voorus, kus mõlemad said nurgalööki proovida kaheksal korral. Antud arvestuse lõpus taas Ungari (2) ja Soome (1) kohtamine ei ole üllatav, küll aga platseerus mõnevõrra ootamatult tagantpoolt kolmandaks vaid 7 nurgalööki teeninud Prantsusmaa.

Xherdan Shaqiri vedas otsustavas mängus šveitslased kaheksandikfinaali. Foto: Scanpix / Reuters / Ozan Koze

Triblinguid:

1. Taani - 55
2. Holland - 51
3. Ungari - 49

Vaata millise nurga alt tahad - Taani koondis mängis alagrupis väga ründavat jalgpalli. Antud arvestuses eristuvad ülejäänutest selgelt tšehhid, kes võtsid vastaseid individuaalselt ette vaid 18 korral. Vastavas arvestuses eelviimast kohta jagavatel Poolal, Horvaatial ja Türgil läks triblinguid kirja üheksa võrra rohkem.

Võidetud duelle:

1. Holland - 155
2. Austria - 152
3. Ungari - 147

Seda kategooriat võiks naljaga pooleks iseloomustada ka kui kõige töökamate meeskondade edetabelit. Samas oleksid niisugusel juhul kolm "kõige kehvemat" Inglismaa (99), Wales (96) ja Itaalia (88), kes saavad omalt poolt öelda, et pole ju vaja palli tagasi võita, vaid tuleb seda lihtsalt endal hoida ... 

Kõige rohkem üritas taklamise teel palli endale tagasi võita Ungari, kellel see õnnestus 62 katsest 26 puhul. Ürituste arvult järgnesid neile Saksamaa (50) ja Poola (49), ent sakslased said palli kätte 29, poolakad vaid 16 korral. Huvitav fakt: inglased üritasid duelle taklamistega võita ainult 26 juhul, mis jätab nad selles arvestuses viimase kolme sekka. Ent välja ei tulnud see neil kõigest 11 juhul, mis on vastavas arvestuses parim näitaja.

Palli puhtaks löömisi:

1. Rootsi - 117
2. Soome - 113
3. Tšehhi - 82

Ometigi üks arvestus, kus ka Põhjamaad esirinda kuuluvad! Selle näitaja tagant leiab ilmselt ühtlasi rootslaste eelkirjeldatud madalaima pallivaldamisprotsendi põhjused. Kõige vähem läksid igati loogiliselt niisuguse taktika peale välja söödumängu tabeli tipust tuttavad meeskonnad ehk Taani (35), Itaalia (24) ja Hispaania (17).

Foto: Scanpix / EPA / Jan-Erik Henriksson

Enim tehtud vigu:

1. Türgi - 48
2. Poola - 46
3.  Rootsi - 40

Enim teenitud vigu:

1. Hispaania - 43
2.-3. Taani - 40
2.-3. Wales - 40

Enim kollaseid kaarte:

1.-2. Poola - 8
1.-2. Põhja-Makedoonia - 8
3. Türgi - 7

Kui kõige võitluslikuma lähenemise esindajaid näeme ülalolevast tabelist, siis kõige puhtama meeskonna tiitli võtab endale ootamatult Wales, kes tegi kolme mängu peale vastastele vaid 26 viga. Horvaatiale ja Ukrainale läks kirja 27 määrusterikkumist. Ent nagu näha, ei jää ükski heategu karistuseta, sest waleslasi ka hakiti kõvasti.

Tehtud vigade arvestuses jäid esikolmikust napilt välja Venemaa, Ungari ja Prantsusmaa, teenitud vigade kategoorias aga Poola, Portugal ja Austria. Kõige leebemad oldi Tšehhi (23), Belgia (22) ja Saksamaa (21) vastu.

Kollaseid kaarte jagati alagrupiturniiril lõpuks välja 97, ent punaseid kaarte vaid kaks - ühe sai otse Walesi mees Ethan Ampadu ja teise kahe kollase tulemusena poolakas Grzegorz Krychowiak. Kokku patustas kaardi vääriliselt reeglite vastu 88 mängumeest, neist üks (Krychowiak) kolmel korral ja veel seitse kahel puhul.

Ampadu, tšehh Jan Boril ja horvaat Dejan Lovren peavad seetõttu ka eesootava kaheksandikfinaali vahele jätma. Vaid ühe kollase kaardiga piirdusid kolmes alagrupimängus Holland, Inglismaa, Belgia, Itaalia ja Portugal, kuid päris puhaste paberitega ei pääsenud keegi.

Cristiano Ronaldo viiest väravast kolm on sündinud penaltipunktilt. Foto: Scanpix 7 Reuters / Franck FIfe

MÄNGIJAD

Algusest lõpuni viibis alagrupiturniiril kõigis mängudes väljakul 88 meest. Kokku on seni EM-il aga vähemalt üheks minutiks väljakule pääsenud 470 mängijat.

Värava on neist vastasele suutnud lüüa 60 meest, lisaks on kaheksal ebaõnnesõduril kirjas omavärav. Raphael Guerreiro on seejuures suutnud teha juba skoori nii Portugali kasuks (värav Ungarile) kui ka omade vastu (omavärav mängus Saksamaaga). Võrdluseks: 2016. aasta EM-finaalturniiril löödi vaid kolm omaväravat. Küll aga sai seal turniiri lõpuks vähemalt korra jala valgeks 76 mängijat.

Enim väravaid:

1. Cristiano Ronaldo (Portugal) - 5
2.-6. Emil Forsberg (Rootsi) - 3
2.-6. Romelu Lukaku (Belgia) - 3
2.-6. Georginio Wijnaldum (Holland) - 3
2.-6. Robert Lewandowski (Poola) - 3
2.-6. Patrik Schick (Tšehhi) - 3

Enim väravasööte:

1.-2. Steven Zuber (Šveits) - 3
1.-2. Pierre-Emile Höjbjerg (Taani) - 3
3.-15. kolmteist mängijat - 2

Enim pealelööke:

1. Robert Lewandowski (Poola) - 12
2.-3. Cristiano Ronaldo (Portugal) - 11
2.-3. Memphis Depay (Holland) -11

Enim raamidesse läinud pealelööke:

1.-3. Cristiano Ronaldo (Portugal) - 6
1.-3. Patrik Schick (Tšehhi) - 6
1.-3. Alvaro Morata (Hispaania) - 6

Eelmisel EM-il sai väravaküti tiitli kätte kuue väravaga, seda suutis prantslaste liider Antoine Griezmann. Kolmest tabamusest piisas juba teiseks kohaks, seda jagasid lõpuks kuus meest. Ent peale Ronaldo ei ole viis aastat hiljem kedagi seitsme seas, ehkki veel neli neist (Griezmann, Morata, Gareth Bale ja Olivier Giroud) mängivad EM-il ka seekord.

Ent muidugi jagub ka kahe-värava-meeste sekka veel neid, kel võimalik jätkuvalt Ronaldot püüda. Siiski on väga võimalik, et Kuldse Saapa saamiseks tuleb püstitada EM-ide ajaloo paremuselt teine tulemus. 1982. aastat ja Michel Platinit fenomenaalset üheksat väravat vaevalt ületatakse, ent Griezmann ongi praegu kuue tabamusega vastavas tabelis teisel real. Viie tabamusega on EM-i parima väravaküti tiitel varem kätte saadud neljal juhul.

Endised klubikaaslased Toni Kroos ja Cristiano Ronaldo püsivad jätkuvalt tippvormis. Foto: Scanpix / AFP / Matthias Hangst

Enim sööte:

1. Toni Kroos (Saksamaa) - 314
2. Jordi Alba (Hispaania) - 294
3. Aymeric Laporte (Hispaania) - 274

Enim täpseid sööte:

1. Toni Kroos (Saksamaa) - 288
2. Aymeric Laporte (Hispaania) - 270
3. Jordi Alba (Hispaania) - 250

Parim sööduprotsent (vähemalt 50 söötu andnud meestest):

1. Reece James (Inglismaa) - 84/85 (99%)
2. Axel Witsel (Belgia) - 109/112 (98,5%)
3. Aymeric Laporte (Hispaania) - 270/274 (98,3%)

Enim triblinguid:

1. Kylian Mbappe (Prantsusmaa) - 17
2. Joakim Maehle (Taani) - 15
3.-4. Roland Sallai (Ungari) - 12
3.-4. Georginio Wijnaldum (Holland) - 12

Võidetud kahevõitlusi:

1. Stefan de Vrij (Holland) - 29
2. Mõkola Matvijenko (Ukraina) - 27
3. Oleksandr Karavajev (Ukraina) - 26

Tõrjeid:

1. Ugurcan Cakir (Türgi) - 18
2.-4. Stole Dimitrievski (Põhja-Makedoonia) - 14
2.-4. Lukaš Hradecky (Soome) - 14
2.-4. Danny Ward (Wales) - 14

Enim tõrjetega hiilanud väravavahtidest väärib esiletõstmist Soome puurilukk Hradecky, kes sai küll kirja ka väga õnnetu omavärava, kuid suutis 16 tema suunas tulnud pallist pareerida 14. Samal ajal lasi näiteks 18 tõrjega hiilanud Cakir ka tervelt kaheksa korda end üle mängida. Endale ei lasknud ühtegi väravat lüüa inglane Jordan Pickford ja itaallane Gianluigi Donnarumma, kes jagas viimases alagrupimängus nullimängu lõpuminutiteks sekkunud Salvatore Siriguga.

Neljal väravavahil õnnestus hiilata ka penaltitõrjega. Sellega said hakkama Hradecky, Dimitrievski, Martin Dubravka (Slovakkia) ja Georgi Buštšan (Ukraina).

Lukaš Hradecky oli EM-debütandi Soome silmapaistvaim mängija. Foto: Scanpix / EPA / Friedemann Vogel

Enim tehtud vigu:

1. Juraj Kucka (Slovakkia) - 10
2. Attila Fiola (Ungari) - 9
3.-4. Artjom Dzjuba (Venemaa) - 8
3.-4. N'Golo Kante (Prantsusmaa) - 8

Enim teenitud vigu:

1. Laszlo Kleinheisler (Ungari) - 10
2.-7. Roland Sallai (Ungari) - 8
2.-7. Ondrej Duda (Slovakkia) - 8
2.-7. Paul Pogba (Prantsusmaa) - 8
2.-7. Glen Kamara (Soome) - 8
2.-7. Martin Braithwaite (Taani) - 8
2.-7. Goran Pandev (Põhja-Makedoonia) - 8

MUID FAKTE

  • Pealtvaatajaid kokku: 648 910
  • Keskmiselt pealtvaatajaid mängu kohta: 18 025
  • Enim pealtvaatajaid: 55 998 (Ungari-Prantsusmaa, Budapest)
  • Vähim pealtvaatajaid: 5607 (Horvaatia-Šotimaa, Glasgow)

1 kommentaar

purgeenius   •  
(46.131.48.***)
L6puks midagi statistika f2nnidele!

Kommentaari lisamiseks palun logi sisse või sisesta nimi ja kontrolltest.
Ott Järvela | Jalgpallimaailmal lasub moraalne kohustus Inglismaad karmilt karistada ja nad ihaldatud vutipeost ilma jätta
FINAAL!
Luup peale | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta
EUROOPA NÄITAS VÕIMU
STUUDIOJUTUD
EM-STUUDIO | Peep Pahv: mida vähem jalgpall muutub, seda parem, aga saan aru, et see on lootusetu
INGLISMAA TEGI AJALUGU
Luup peale | Pehme penalti? Ei, väga pehme! Aga VAR ei tohtinud sekkuda ja Taanile ei tehtud liiga. Mäng oli aus ja Inglismaa finaalis
IKKAGI ITAALIA
Ott Järvela | Inglismaa õelus ja kiuslikkus tuleb meelde jätta ning seda neile nina alla hõõruda
STUUDIOJUTUD
EM-STUUDIO | Koefitsiendi-ekspert: oma kõhutunnet on pakkumisi koostades mängus päris palju
SOCCERNET.EE BAKUUS
MÕTTETALGUD
STUUDIOJUTUD
EM-STUUDIO | Alvar Tiisler: taktikalaud oli mulle südameasjaks ning peagi näeme seda ka Premium liiga ülekannetes
KES, KUS JA KUIDAS?
STUUDIOJUTUD
NOPPEID AJALOOST
EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
EM-PÄEVIK

EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid

https://www.zone.ee/
EM-EELVAATED

F-grupp:

E-grupp:

D-grupp:

C-grupp:

B-grupp:

A-grupp:

MENÜÜ
 
KESKKONNAD
FACEBOOK