Sappinen: tuleb rahulikult välja magada ja siis mäng üle vaadata - praegu ei tea, kas klaas on pooltäis või pooltühi (1)
EESTI MEESTE KOONDIS
Autor: RASMUS VOOLAID, LILLEKÜLA
Eesti koondise eest Põhja-Makedooniale Rahvuste liigas kaks väravat löönud Rauno Sappinen tunnistas, et emotsioonid väga segased ja ta ei oska praegu öelda, kas klaas on pooltäis või pooltühi.
"Emotsioonid on väga segased praegu ja tuleb rahulikult välja magada ning siis uuesti mäng üle vaadata. Praegu ei oska öelda, kas see on pooltäis või pooltühi."
Ise lõi ta täna oma koondisekarjääri kolmanda ja neljanda värava. "Esimese puhul pani Artur Pikk superpalli ja oli väga hea tsenderdus. Olin õiges kohas nagu ka teisegi puhul. Need olid klassikalised ründajate liikumised, kuhu ma läksin ja meeskonnakaaslased suutsid head pallid sinna panna."
Märten Kuuse kiirest omaväravast meeskond ülemäära suurt numbrit ei teinud. "Ütleme, et koosolekutel sai räägitud, et ükskõik, mis väljakul juhtub, siis kõige tähtsam on edasi mängida. Jalgpall on selline, et vahepeal võid jääda taha esimesel minutil või minna ka juhtima. Kõige tähtsam on kodus ajada selg sirgu ja edasi võidelda."
REKLAAM
"Oleme terve nädala sisendanud endale, et me tegelikult suudame jalgpalli mängida ja peame seda näitama. Eriti kodus. Õnneks saime värava näol hea emotsiooni ja pärast seda tuli publik kaasa. Väga kahju, et me ei suutnud seda lõpuni hoida."
Järgmisena ootab ees Armeenia, kellega kohtutakse kodus juba kolmapäeval. "Tahaks teha vigade paranduse ja esimesed kolm punkti tabelisse saada. Mingid sarnasused on Flora euromängudega - kui me juhime, siis tuleb see targemini ära tappa. Ma ei tea kuidas, aga selliseid asju tuleb vältida."
Minu arust on Eesti hakanud liigselt mõistusliku ja hingelist poolt näitama aga karismaatikuid on vaja lõpuks rohkem kes ütlevad et on nõus üritama leida 12 meest kes oleks kui üks ja see sama. Meil on liigapalju võrdseid spordialasi mis teevadki meid liigseks spordiriigiks. Aga mitte JALGPALLI maaks. Sport on tore aga profi spordis on egod ikka vaja üksipulgi lahti arutada tagasihoidlikult eestlasel. Jalgpallis on karismaatilisest alati hullemat vaja saada kätte et olla omal maal suur. Aga kes see julgeb Eestis õelda et olen suur kui väike maa ja fännid on nii hinges ja me ei saa kuidagi ju karismaatikuks hakata. Saadavad veel hullumaja taha lõpuks. Siis ütle sellele fännile et mine ja paranda meelt kui sa eestlane oled. Või mine peldiku taha. Mina ütle paljudele nii. Paljud paganad aga ropendavad siis suu puhtaks või jätavad kurja ütlemise joomisepäevaks. Kui saab välja elada. Eestlane on tuntud vanduja rahvas ja enesetappude poolest rahvaarvusuhtes ikka väga kõrgel tasemel. Me peame neid pehmosi hakkama karismaatilisusega kaineks karjuma. Muidu tuleb meil puha pehmode ja nohikutest targutajate rahvus aga oleme ikka jaapanlased edasi. Ainest on aga lihtsalt kes pagan. Kes buddha. Kes targutaja. No pane siis meeskond kokku. Haha liiga väike maa ja egod ei võrdsustada rahvaarvuga. Jaapani veel enam-vähem. Meil on vaja olla kui üks süda ja osata ka jalgpallist arusaada olla karismaatilisest kaine et mida teed. Korvpallis suudad sa järgmise korviga võibolla asja lahjendada. Sest seal on rohkem emotsionaalsus inimeses välja näha. Ja kui on siis võetakse sind välja lihtsalt. Distants peab olema teadmistega võrdne. Ei liigselt emotsioon ei liigselt tempera. Ei liigselt mõistust. Kõik peab olema kui üks sportlane. Aga 12 on palju et seda üheks teha. No. Enam vähem mõtisklemiseks kirjas küll siin. Kes tahab mingu peldiku taha. Kes ei naergu aga ärgu olgu liigselt mõistuses kinni ego
EESTI MEESTE KOONDIS
