Kunagine Eesti naiste rekordinternatsionaal ja koondise kapten, praegune Saku Sportingu kaitsja Heleri Saar (41) mängis septembrikuus koondise eest esmakordselt pärast kümneaastast pausi. Ta rääkis Soccernet.ee-le, et endist ja praegust Eesti koondist ei anna võrreldagi.

Enne tänavust aastat esindas Saar jalgpalliväljakul kodumaad viimati 2011. aasta oktoobris. "Ma tegin siis otsuse, et ei mängi enam koondises, kuna mul oli väike laps, kes oli siis üheaastane, ja ma lihtsalt ei jõudnud enam puhtfüüsiliselt kahe asjaga tegeleda - olla ema väikesele lapsele ja esindada koondist. See oli minu otsus," selgitas praeguseks kahe lapse ema.

Tänavuse tagasituleku kohta ütles ta: "Minu jaoks ei olnud eesmärk omaette koondisesse tagasi saada, aga kuna suvel vaikselt koputati, et olen koondise vaateväljas, siis olin lihtsalt nõus tulema."

Saar tunnistas, et kutse tuli talle väikese positiivse üllatusena, kuna nooremaid mängijaid on Eestis palju.

Saare tagasitulekumänguks (ühtekokku tema 64. maavõistluseks) oli MM-valikkohtumine Sloveeniaga tema sünnilinnas Pärnus. Ta sekkus vahetusest 58. minutil, kui Eesti oli 0:4 kaotusseisus. Pärast Saare sekkumist Sloveenia rohkem väravaid lüüa ei suutnud.

"Tunne oli hea. Ma ei kartnud, kuid väike ärevus oli ikka sees, et kuidas ma jõuan ja hakkama saan. Aga neid minuteid, mis mulle anti, ma nautisin ja mängisin täiega," kommenteeris kaitsja oma mängu Sloveeniaga.

Algul mängis koondises Raio Piiroja riietega

Küsimusele, kuidas ta võrdleks praegust ja endist Eesti naiste koondist, vastas Saar: "Neid ei anna võrrelda (naerab). Need on täiesti erinevad. Kui [2009. aasta alguses] tulid [treeneriteks] inglased [Keith Boanas ja Peter McGovern], siis hakkas asi muutuma. Aga enne seda ei olnud trenne ega midagi, käisime ainult võistlustel. Kui läksime võõrsilmängule, siis saimegi kokku äralennupäeval lennujaamas, kus meile anti kott, me tegelikult tüdrukutega ei tundnud üksteist. Meil ei olnud ühtegi kokkumängitavat trenni mitte kunagi. Kui inglased tulid, siis nemad hakkasid trenne nõudma ja nendel siis võimaldati seda teha."

Debüüdi A-koondises tegi Saar Valgevene vastu 1996. aasta 1. juunil. Enamik praegu koondiselaagris olevatest mängijatest polnud siis veel sündinudki.

Praegu meenutades tundub Saarele 1996. aasta naiste koondise juures kõige absurdsem see, et kanti meeste koondise vorme. "Kuna mina olin number neli, siis minul oli au mängida Raio Piiroja riietega," naeris ta.

Saar mängis muuhulgas Eesti naiste koondise ajaloo esimeses võidumängus (1997. aastal 5:1 Türgi vastu) ja ajaloo esimeses võidetud valikmängus (1998. aastal 3:0 Leedu vastu) ning tuli kuuekordseks Balti turniiri võitjaks (2003, 2004, 2005, 2006, 2008, 2009), aga kõige eredama koondisemälestusena tõi ta ise välja 2006. aasta MM-valikkohtumises võõrsil tehtud 0:0 viigi tugeva Walesiga.

"See oli selline mäng, millest ma mäletan, et lõpuvile kõlades oli see meie jaoks väga kõva saavutus. Sellel ajal me lihtsalt läksime ja mängisime. Võib-olla nad alahindasid meid, ma ei kujuta ette, aga 0:0 viigiga me sealt ära tulime," rääkis 64-kordne internatsionaal.

Juba järgmisel teisipäeval kohtub Eesti naiste koondis taas MM-valikmängus võõrsil Walesiga. Täna hilisõhtul on aga vastaseks võõrsil Prantsusmaa, kes paikneb FIFA maailma edetabelis viiendal kohal.

"Kuna meil on koondises praegu väga palju koosseisumuudatusi, siis kindlasti ei tule need mängud kerged. Nende ülitugevate vastaste vastu ei saa sekundikski jalga sirgeks lasta. Üle oma varju ei saa hüpata, aga tuleb anda endast parim," sõnas Saar.

Vahepeal lõpetas ka klubikarjääri

Klubikarjääris võitis Saar Pärnu JK-ga 13 meistritiitlit ehk oli osaline Eesti edukaima naiskonna kõikides tiitlivõitudes. 2017. aasta hooaja järel otsustas ta aga karjääri lõpetada.

"Pärnus lõpetasid sellel ajal väga paljud vanemad mängijad nagu [Elis] Meetua, [Anastassia] Morkovkina, [Anete] Paulus. Pluss treenerid [Jüri Saar ja Jüri Talu] ütlesid, et nad enam ei jätka," põhjendas 13-kordne meister putsade nurkaviskamist. "See oli minu jaoks sellel ajal ainuõige otsus. Nii-öelda lõpetada (naerab)."

Möödus poolteist aastat ja Saar oli väljakutel tagasi. Kõigepealt II liigas Paide Linnanaiskonnas, aga seejärel ka Saku Sportingus, kellele Paide oli duubelnaiskonnaks.

"Jüri Saar võeti Paidesse treeneriks ja siis ta vaikselt käis mulle kõrva sosistamas, et seal võiks mängida. Isale ju ikka "ei" ei ütle (naerab)! Siis hakkasid trennid olema Sakus, mis on minu kodule ideaalselt lähedal, ma elan Luigel," selgitas Heleri Saar jalgpalliplatsile naasmist ja Saku Sportinguga liitumist.

Kummalisel kombel ei mäletanud ta Soccernet.ee-ga vestlemise ajal, et oleks Saku eest mänginud oma ülipikaaegse koduklubi Pärnu JK vastu. 2019. aastal, mis oli Saku jaoks meistriliigas esimene ja Pärnu jaoks viimane hooaeg, Saar siiski PJK vastu ühe täismängu tegi (Saku kaotas 0:2).

Seda, kui kaua Saar veel jalgpalli mängib ja millal päriselt lõpetab, ei hakka ta praegu pakkuma: "Ma ei julge enam midagi öelda, sest kui ma midagi ütlen, siis mitte keegi mitte kunagi ei usu seda (naerab). Aeg on seda näidanud."

Küll aga julgeb ta välja öelda, et tulevikus ta ennast ei treeneri ega kohtunikuna ei näe, kuigi kohtunikuna on tegutsenud nii tema treenerist isa Jüri kui ka vend Eiko.

Sakus noorte kõrval nagu tavaline mängija

Saku Sporting saavutas 2019. aastal oma meistriliiga debüüthooajal neljanda ning mullu kolmanda koha. Tänavu on Saku tulemused teinud veel ühe suure sammu edasi - naiskond on hetkel võitnud 12 liigamängu järjest ning püsib enne viimast vooru tiitliheitluses. 6. novembri kohtumine tiitlikaitsja Tallinna Floraga otsustab, kumb kroonitakse meistriks. Florale piisaks viigist, Saku vajab võitu.

"Kui eelmise aasta alguses tulid pärnakad, näiteks [Berle] Brant ja [Kairi] Himanen, siis alguses oli meil ikkagi kokkumäng mingil määral harjumatu. Oleme eelmise ja selle aasta jooksul trennides hästi palju kokkumängu harjutanud ning praeguseks on meil koostöö minu meelest juba väga hea. Võib-olla selle pealt ongi kõik hästi läinud, sel aastal on koosseis stabiilsena püsinud," rääkis Saar.

Saku trennides tema sõnul tiitlimängu eel mingit ärevust tunda ei ole. "Seda mängu me kindlasti kaotama ei lähe. Kui oleme juba nii kaugele jõudnud, siis tuleb lihtsalt panna täiega. Meil on praegu toredad trennid ja väga hea sisetunne. Minu jaoks oleks 14. tiitel ju väga tore, aga paljud [tiimikaaslased] ei ole esimestki saanud. Pigem mõtlen ma nende esimese kui enda neljateistkümnenda peale."

Saku Sportingu enamik mängijaid on sündinud 2000. aastal või hiljem. Ehk ajal, kui Saar oli juba mitu aastat Eesti koondist esindanud.

"Ma võtan ennast kui täiesti tavalist mängijat, ma ei võta mingit erilist rolli või vastutust. Võib-olla olen ma kellelegi eeskujuks, ma ei tea, aga olen lihtsalt tavaline treenitav nagu kõik teised tüdrukud," ütles Saar.

Matikainen: Heleril on suur tõenäosus põhikoosseisu saada

Eesti koondisel on täna ja järgmisel teisipäeval kaitsjate (ning vahel kaitses mänginud poolkaitsjate) seas palju puudujaid: Pille Raadik, Kelly Rosen, Siret Räämet, Jessika Uleksin, Ketlin Saar, Berle Brant, Kairi Himanen. See tõstab tõenäosust, et septembris vahetusest sekkunud Heleri Saar kuulub nüüd, oktoobris koondise põhikoosseisu.

Peatreener Jarmo Matikainen lausus Saare kohta kiidusõnu: "Mul on Heleri vastu väga suur austus. Minu jaoks on hea kaitsja see, kes oskab kaitsta, ning kui ma vaatan viimase kahe aasta meistriliigat, siis Heleri on olnud üks kõige paremaid kaitsjaid. Vanus ei ole minu jaoks mingi küsimus. Eelmises koondiselaagris mängis Heleri Sloveenia vastu väga hästi, me saime tema sekkumisega vasaku poole rohkem tasakaalu. Ta on kogenud ja tark mängija, treeningutel suur professionaal. Tal on teistele mängijatele ja tervele koondiselaagrile hea mõju."

"Nii mõnedki kaitsjad on meil hetkel rivist väljas. On väga suur võimalus, et Heleri mängib põhikoosseisus," tunnistas Matikainen.

Eesti koondis kohtub täna õhtul kell 22.10 MM-valikmängus võõrsil maailma tippkoondise Prantsusmaaga. Võõrustajad on alagrupis hetkel kahe võidu ja täiseduga esimesed. Kaks kaotust saanud Eesti on viies, edestades Kasahstani parema väravate vahega.