Tere, D-liiga! Ehk tahtmisest ei piisa, kui klass on madalam (hindamine ja galerii!) (21)
Eesti jalgpallikoondis sai Rahvuste liigas oma viienda kaotuse, kui Budapestis jäädi Ungarile alla skooriga 0:2. Kaotus kukutas Sinisärgid D-liigasse.
Mängu algus tõotas head - ilma mitmete vigastatud põhimeesteta alustanud Ungari oli justkui arglik ja veidi segaduses. Eesti valdas esimestel minutitel sellest tulenevalt palli, oli agressiivne ja viiendal minutil sai Madis Vihmann standardolukorrast löögile - ungarlased suutsid joonelt mänguvahendi ära tuua.
Kaheksandal minutil oli sama olukorra koopia teisel pool väljakut ja alles sügisel Ungari koondisesse murdnud RB Leipzigi keskkaitsja Willi Orban näitas, kuidas kvaliteetsed mängumehed taoliseid olukordasid lahendavad. Orban edestas õhus Artur Pikka ja lõi viimase rikošetist palli võrku - 1:0 võõrustajatele.
Vähem kui kümne minutiga oli Eesti eneseusk hoobi saanud ja Ungari mõistnud, et nad suudavad olemasoleva koosseisuga vägagi edukalt mängida. Ungari tõusis meeskonnaga väljakul üha kõrgemale ja Eesti hakkas surve all eksima. Avapoolaja esimese poolega oskas Mihkel Aksalu kahel korral palli vastase jalale sööta. Esimesel korral jõudis ta ise tühja värava ette viskuda, teisel juhul aitasid Ilja Antonov ja Artjom Dmitrijev ta hädast välja.
Madjarid haarasid palliga mängu täielikult enda kätte, kuid oma parimad võimalused saadi ikkagi eestlaste abiga. Paaril juhul ei suudetud vastaseid markeerida. 33. minutil jäi Dominik Nagy kasti joonel täiesti vabaks, kuid meie õnneks lõi ta vastu oma ründajat Adam Szalaid. 43. minutil andis Nagy Pikale kutse kohviks ja koogiks, misjärel Aksalu hea tõrjega altnurgast palli välja tõi.
Kohe teise poolaja alguses oli Orbanil võimalus oma teine värav lüüa, kuid Aksalu tõrjus keskkaitsja pealöögi. See hetk defineeris aga sisuliselt selle, mis toimuma hakkas - Ungari asus rünnakule ja Eesti üritas vastu pidada.
Aga ei pidanud. 69. minutil lendas Taijo Teniste klaaritud pall ungarlasest Eesti värava ette - Aksalu tuli joone pealt välja, aga ei jõudnud pallini ning Real Madridi akadeemiaski mänginud ründaja Szalai tõstis peaga mänguvahendi üle Saaremaa mehe Eesti võrku. 2:0.
See murdis eestlaste viimasedki lootused ja mäng mängiti lihtsalt lõpuni. Eesti sai selge kaotuse, mis langetas nad uueks Rahvuste liiga hooajaks astme võrra madalamale D-liigasse. Pühapäevane mäng Kreekaga omandas sestap treeningmängu tähtsuse.
Rahvuste liiga debüüt andis seega ausa peegelduse meie jalgpalli hetkeseisule - tahtmine võib olla, aga sellest ei piisa, kui klassi napib. Ja seda napib. Taas oli mannetu ka Eesti ründetegevus, kui avapoolajal oli üks tõsisem võimalus ja teisel poolajal kaks mitte just erilist hetke - 60. minutil lõi Siim Luts kasti tagant väravast mööda, 74. minutil proovis Konstantin Vassiljev keskväljalt Denes Dibuszit üllatada, aga temagi sihik oli paigast.
Kõige krooniks jooksis üleminutitel väljakule Eesti särgis fänn, kes haaras palli ja lõi selle väravasse - tähistamiseks libistas ta end nurgalipu juures põlvedele. Vähemalt nüüd ei saa öelda, et keegi pole Eesti koondislastele näidanud, kuidas väravaid lüüa.
Protokoll:
Ungari - Eesti 2:0 (1:0)
8. Willi Orban, 69. Adam Szalai
Hoiatused: 63. Adam Szalai - 23. Artur Pikk, 49. Henri Anier, 62. Ilja Antonov
Mänguolud: +8, tuulevaikne ilm. Muruväljak väga heas seisukorras
Pealtvaatajaid:
Peakohtunik: Enea Jorgji
Abikohtunikud: Ridiger Cokaj, Ermal Barushi
Neljas kohtunik: Rejdi Avdo
Lisakohtunikud: Eldorjan Hamiti, Kridens Meta (kõik Albaania)
Statistika:
I pa II pa Kokku
Pealelöögid 9:3 9:3 18:6
Neist väravale 5:1 3:0 8:1
Postid/latid 0:0 0:0 0:0
Nurgalöögid 2:2 2:1 4:3
Suluseisud 0:1 0:1 0:2
Vead 7:7 8:7 15:14
Ungari: Denes Dibusz, Mihaly Korhut, Tamas Kadar, Botond Barath, Willi Orban, Adam Nagy, Adam Szalai (76. Daniel Böde), Istvan Kovacs, Zsolt Kalmar (83. Laszlo Kleinheisler), Mate Patkai, Dominik Nagy (64. Balazs Dzsudzsak).
Varus: David Grof, Adam Kovacsik, Adam Lang, Balazs Dzsudzsak, Daniel Böde, Laszlo Kleinheisler, Roland Varga, Filip Holender, David Holman, Paulo Vinicius.
Eesti: Mihkel Aksalu, Artur Pikk, Joonas Tamm, Madis Vihmann, Taijo Teniste, Artjom Dmitrijev, Ilja Antonov, Siim Luts (77. Sander Puri), Konstantin Vassiljev (82. Ats Purje), Henrik Ojamaa (60. Sergei Zenjov), Henri Anier.
Varus: Sergei Lepmets, Marko Meerits, Gert Kams, Marek Kaljumäe, Sander Puri, Ats Purje, Sergei Zenjov, Brent Lepistu, Rauno Sappinen, Artjom Artjunin, Ken Kallaste.
Tabeliseis:
Enne me mängisime ainult tugevatega , kus kaotused olid asjad millega arvestati ette ja võidud (vastane alahindas)mis olid üksikud hinnati nagu MM tiitlivõitu, ja alagrupis olime ikka viimaste seas.Nüüd kus vastased on võrdsed , saame sellepärast pähe,et kvaliteeti ei ole(oleme harjunud ilma pallita mängima ) ja IGA MÄNG võrdse vastasega on nagu finaal sa pead olema valmis ka oma peas olema edukas ja eduks valmis. Langedes D-liigase, kus vastased on nõrgemad , on ohud järgmised meie alahindame ja nõrgemad tahavad alati võita tugevamaid, ehk siis tuleb ka sellest liigats korralik kolakas
Mäletan hästi kuidas Z aastaid tagasi kollitas Itaaliat. Ja Puri võttis Kakalt palli ära. Purje häid väravaid mäletan ka. Kuid see oli ammu. Ja mingil põhjusel on nad ikka veel seal. Vanad teened ju ei mängi... on aeg noorenduskuuriks, kuid ma ei ole kindel, kas treenerid taipavad seda.
Ma ei hakka liinidevahelistest kaugusest, standardolulordade lahendustest ja veel muust hädalisest rääkima. Jah, kui Reim ütleb, et tuleb töötada materjaliga, mis on, siis saan temast aru. Kuid on näha, et sama materjaliga saaks palju paremini. Ja nüüd peaks juba mõtlema treenerite rollile.
Millistest standardolukordadest on jutt? 2 - 3 nurgalööki, millest ühe tõi vastaste vv ära. Poolelt väljakult kasti poole lennutatud pallid ei anna võimaluse mõõtugi.
Igatahes härra tulevane peatreener, kui peksad ka pikka, siis pane vähemalt ründesse mängija, kes neid võidab. Ei usu, et Eesti tippvõistkondade keskkaitsed on nii sitad, et ei oska kaitsta ja pikka peksta.
Kui tõsiselt rääkida, siis rünnaku ülesehitus algab kaitsjatest. Kui mängijad ei suuda lühikesega alustada ja pikemaid palle ründajad ei võida, siis istudki oma kastis. Kui vv paneb palli mängu, siis keskaitsjad alustavad ehitamist koos keskpoolikutega ja ääre kaitsjad rousevad poolele väljakule. Kui istuda 5 mängijaga liinis, siis saab vastane ka kõrgelt pressida. Tõusvad ääred, viivad mõned vastased endaga kaasa ja saabki lühemalt alustada. Ja kui ei õnnestugi, siis on vähemalt mängijaid rohkem, et pikemaid palle võita.
Eesti mängupilt on nii arg või siis kaitsjad nii kehvad, et ei saada hakkama. Ja nii jätkates on D liiga tase ka konti murdev.
Loe ja imesta,kui palju helgeid päid on valinud muu ala ja pole tahtnud hakata tegelemaasjaga,milles nad on "tõeliselt pädevad"!
Probleem oli selles et pall ei jõudnud kvaliteetselt kaitseliinist keskväljale ja seeläbi kannatas ründeliin, aga millegi pärast on kaitseliin kõrgemalt hinnatud. Samuti on taga kaks väravat ja oleks võinud veel rohkemgi olla sest kaiseliin andis Aksalule kõvasti tööd.
Mina ei roniks kohale, kui ma tean, et reaalselt oleks keegi teine parem ning ma arvatavasti ei ole ka aasta hiljem edasi liikunud.
Miks standardid? Sest jällegi löödi nurgalöögist ära. Ja ma räägin mitme mängu kokkuvõttes. Ebakindlus tekitab seda ja see on treeneri töö. Muidugi - mõnikord võib apse jms lubada, mõnikord tehakse meisterlikult ära, kuid ...
Ja mängijatevalikut meil jubte tegelikult on. ZPPVA on turvalised läbiproovitud lahendused, kuid nüüd oleks hea samm edasi minna.
Zenjov/Puri/Purje - kui me räägime äärtest ja ründajatest - kes iganes (Sappinen, Alliku, Koskor, Ojamaa, Elhi (äärepoolkaitsesse), Lepik, Subbotin, Roosnupp, Laht, Liivak, Herol )
Kaks vajalikku meest, kellele võiks anda teistsuguse rolli (st. hea vahetus)
Aksalu - kindlasti vajalik inimene koondises, kuid hetkel on temast kindlamaid (nt Lepmets, võiks mõelda ka Igoneni ja Pechteri peale).
Vassiljev - vanus ja tähtsate mängude puudumine annab tunda. Kindlasti oleks oluline vahetusmees. Asendajad - Käit, Begla, ehk ka Poom ja Subbotin, kes oleks juba praegu paremad valikud. Miks mitte ka visata Soomets või keegi teine noortest vette kui kõrval keegi kogenum.
Ja mis kogenematusest me noorte puhul räägime? Reim oli ise 21 kui sai koondisesse, Kristal 19, Oper, Jääger ja Klavan 17. Tulebki ujuma õppida varakult. On näha, et praegune kogenud ja "teenetega" koosseis ei tooda.