Soccernet.ee taskuhäälingu "Pikk ette (ja ise järele)" värskes juubelisaates arutlesid Kasper Elissaar, Kristjan Jaak Kangur ja Ott Järvela UEFA poolt Rahvuste liigale tehtud muudatusi.

"2023 ei juhtu veel midagi. EM-valiksari mängitakse viies aknas: märts, juuni, september, oktoober, november. Kaks parimat saavad alagruppidest edasi. Rahvuste liiga D-divisjoni võitnud Eestil on võimalus pääseda play-off'i, kui 16 A-divisjoni liikmest vähemalt 13 lunastavad otsepääsme," rääkis Järvela.

"Alates 2024. aasta sügisest muutuvad alagruppides ja divisjonides erinevad süsteemid. Alagrupid ja divisjonid jäävad sama suureks, kuid erinevalt varasemast on iga alagrupi teise koha koondisele välja pandud preemia sportliku võimaluse näol. Ehk A-divisjonis mängitakse veerandfinaale - alagrupi võitnud koondis kohtub mõne teise grupi teise koha omanikuga. Teine oluline asi on üleminekumängud A ja B ning B ja C-divisjoni vahel - A-divisjoni gruppide kolmandad mängivad B-divisjoni gruppide teistega, viimased kukuvad otse välja, ja sama kehtib B ning C vahel," tutvustas Järvela UEFA muudatusi.

Ta lisas: "Ennekõike muudab see ülimalt haaravaks B-divisjoni, sest igal konkreetsel kohal alagrupis on konkreetne tagajärg - võitja tõuseb, teine koht madistab üleminekumängudel ülespoole, kolmas koht allapoole ning viimane kukub välja. See on hea muudatus, sest sportlikke tagajärgi ja võistlussärtsu on palju rohkem."

"Viimasel Rahvaste liiga hooajal oli sellist mõttetut nühkimist liiga palju. Kui midagi on mängus, siis see annab midagi juurde. Rahvuste liiga probleem on seisnenud selles, et need on olnud koondisemängud-lite just EM ja MM-valiksarjaga võrreldes - tehakse valikuid ning pinge puudub. Praegu otsitakse liigasse hinge juurde," lausus Kangur.

"Pigem on valiksarjas olnud neid mõttetuid mänge, sest kõik on ammu kindel. Rahvuste liiga põhiväärtus on, et mängivad sarnase tasemega võistkonnad ja geograafiliselt lähedasemad koondised saavad tihemini kokku," jagas enda mõtteid Elissaar.