Eesti jalgpallikoondise esitus 2020. aasta Euroopa meistrivõistluste valiksarjas läks untsu. Seda võib kindlalt öelda juba enne viimast mängu Hollandiga, sest seitsme kohtumisega teenitud üks punkt ja löödud kaks väravat ei jäta vastuvaidlemiseks ruumi. Tulemused ei ole vastanud ootustele.

Keegi ei nõudnud Eestilt edasipääsu valikgrupis, mis oli üks raskemaid, sisaldades neljakordset maailmameistrit Saksamaad ja endist Euroopa meistrit Hollandit. Tulpidemaa oli küll kahelt eelmiselt finaalturniirilt kõrvale jäänud, aga nende võimas esitus 2018. aasta Rahvuste liigas kinnitas hoogsat ja tulemuslikku renessanssi.

Kolmandast tugevusurnist C-alagruppi loositud Põhja-Iirimaa ja viiendast tugevusurnist tulnud Valgevene tundusid mängitavad vastased. Elu tõestas, et seda nad olidki, aga neljast nende kahe tiimiga peetud kohtumisest kolmes olid vastased pisikestes nüanssides natuke edukamad, millest piisas napiks võiduks. Nii Eesti valikgrupis viimaseks jäigi.

Viimati juhtus see 1996. aasta EM-i valiksarjas, kui Eesti kaotas kõik kümme kohtumist. Aus on märkida, et kui toona jäädi viimaseks kuue, siis seekord viie meeskonna seas. Ning valikgrupi viies koht pole Eesti jaoks midagi ebatavalist. See teeniti ka 1998., 2000., 2002., 2010. ja 2014. aasta finaalturniiride valiksarjas.

Kuuendaks on pärast 1996. aasta EM-i valiksarja jäädud vaid korra – 2008. aasta EM-i valikgrupis, ent toona polnud situatsioon emotsionaalselt nii keeruline kui praegune, sest erandkorras viidi valiksari läbi seitsme- või kaheksaliikmelistes gruppides. Eesti ei jäänud erinevalt praegusest toona viimaseks, mis, nagu öeldud, emotsionaalselt ebameeldiv.

Oktoobris Minskis Valgevenega tehtud 0:0 viigi järel oli selge, et Eesti tõuseb alagrupis neljandaks vaid juhul, kui mängudeks Saksamaa ja Hollandiga teenitakse vähemalt neli punkti. Olukorras, kus millegi suurema püüdmine ebareaalne, on tark keskenduda väiksemate boonuste noppimisele, et neist siis aegamööda midagi kenamat valmis meisterdada.

Jalgpall ongi oma iseloomult tsükliline nähtus – ükski saavutus ei garanteeri edasist edu, vaid olelusvõitlus on pidev ja tihe. Järjepideva edu saavutamiseks annavad eelise tugev jalgpallikultuur ja suur rahvaarv, aga kumbki neist ei taga midagi.

Hiina on nüüdseks juba paar aastakümmet jalgpalli kõvasti investeerinud, ent mängis viimati ja ainsat korda MM-il aastal 2002. Hollandi jalgpallikultuurkihi paksuse mõõtmiseks tuleb appi võtta süvapuurid, ent ometigi jäädi kõrvale nii 2016. aasta EM-ist kui ka 2018. aasta MM-ist. Seda vahetult pärast kahte järjestikust MM-medalit (hõbe 2010. ja pronks 2014. aastal). Eelpool sedastatud teesi kinnitavaid näiteid leiab rohkesti.

Üheks neist on ka Eesti jalgpallikoondis, mis pole pärast 2012. aasta EM-i play-off'i ehk Euroopa 20 tugevama sekka jõudmist – NB! Praegu tähendaks sama piiri ületamine kohta finaalturniiril – enam säravaid tulemusi paketina pakkuda suutnud. Vahel sähvatatakse (1:0 Poolaga, 2:2 Hollandiga, 1:0 Sloveeniaga, 1:0 Norraga, 3:0 Horvaatiaga, 1:0 Kreekaga), aga ainult korraks.

2017. aastal suudeti teha valiksarjas Martin Reimi juhendamisel hea miniseeria, kui viie mänguga koguti kaheksa punkti, mille vahele mahtusid veel maavõistlustes saavutatud võidud Horvaatia ja Läti üle. Seejärel pole head ja publikule rõõmu pakkuvat rütmi üles leitud. Tänavu suvel vahetati pärast Saksamaalt saadud 0:8 kaotust juhti ning Reimi asendas Karel Voolaid.

Peatreeneri kohusetäitja rollis Voolaid lõpetab tänase mänguga oma kolmanda koondiseakna. Optimistliku ilmavaatega inimesel pole keeruline märgata pisikesi, aga siiski äratuntavaid edenemisi, kui kõrvutada Voolaidi esimest ja teist akent ning teist ja kolmanda akna avamängu (0:1 kaotus Ukrainale). Nüüd on vaja samas vaimus jätkata ning olla üle Zaporižžjas kogetud pettumusest, mille Ukraina 90+2. minuti võiduvärav valmistas.

"Teine poolaeg oli meie poolt küllaltki okei mäng. Saime kohati vastasele hea surve peale panna ja tolle poolajaga võib rahule jääda. Samas lõpus löödi meile värav, mis tõmbab emotsiooni muidugi alla. Aga usun, et meeskond suutis kaasa võtta pigem positiivse, sest kuigi kaotus tuli, siis see, mida ise kohati teha suutsime, oli väga hea," mõtiskles oktoobris Ragnar Klavani puudumisel selgeks kaitseliini liidriks tõusnud Karol Mets neljapäevase kohtumise järelmõjude üle.

Mille poolest on Eesti praegu parem meeskond, kui septembri alguses, kui Voolaid esimest korda peatreenerina koondislaste ette astus? "Oleme palliga mängus kõvasti juurde pannud ja paremaks läinud. Ka trennis on näha, et suudame palli paremini hoida ja tuleme välja olukorrast, kust varem ei suutnud. Paremad kohavalikud loovad eeldusi rasketest situatsioonidest väljatulekuks. Meeskonna julgus ja enesekindlus on tõusnud," kostis Mets.

Selle julguse ja enesekindluse paneb täna proovile näljane Hollandi meeskond, kes põleb soovist virutada vastu tatti nende kallal mitu päeva järjest irisenud riiklikule jalgpallipressile. Nimelt leidis Hollandi pressikorpus üpris üksmeelselt, et kuigi meeskond tagas Belfastis Põhja-Iirimaaga tehtud 0:0 viigiga koha EM-finaalturniiril, oli esitus kahvatu ja tekitab pigem muret kui rõõmu.

Koeman viskus eilsel pressikonverentsil raevukalt meeskonna ja enda saavutuse kaitsele: "Kõigil on oma arvamus ja muidugi jäävad nad sellele kindlaks. Me saime edasi ja teame, et suudame mängida paremini ja teemegi seda. Töötame kõik koos selle nimel. Mina viisin meid finaalturniirile, eelmised mehed mitte. Võib-olla mõned on natuke liialt kriitilised minu suhtes. Olen sellest natuke üllatunud, aga kaitsen siin ka oma mängijaid."

Too salvav sõnavõtt peegeldab väga hästi, kuivõrd kõrged ootused Hollandis oma jalgpallimeeskonna suhtes valitsevad. Võitmisest ei piisa, vaid nagu tänast kohtumist võõrustavale Johan Cruyff Arenale nime andnud jalgpallimaestro – muidugi kandis ta särki numbriga 14! – ütles: "Kvaliteet ilma tulemusteta on mõttetu. Tulemused ilma kvaliteedita on igavad."

Holland nõuab oma meeskonnalt nii kaunist tulemust kui ka kaunist jalgpalli. Seda ka tänases mängus Eestiga, mis ei otsusta kummagi meeskonna jaoks midagi. Johan Cruyff Arena 55 000 piletit on välja müüdud ning publikut ei huvita kapteni Virgil van Dijki puudumine, vaid nad nõuavad näha head jalgpalliajaviidet. Eesti meeskonna ülesanne on 55 000 hollandlase teisipäevaõhtu tuksi keerata.

19. novembril kell 21.45 Johan Cruyff Arenal Amsterdamis

Holland - Eesti

Peakohtunik: Davide Massa
Abikohtunikud: Alberto Tegoni, Stefano Alassio
Neljas kohtunik: Daniele Doveri (kõik Itaalia)

Eeldatavad algkoosseisud:

Statistika:

HOLLAND	8. voor	EESTI
16.11. vs Põhja-Iirimaa (v) 0:0 13.10. vs Valgevene (v) 2:1 10.10. vs Põhja-Iirimaa (k) 3:1 09.09. vs Eesti (v) 4:0 06.09. vs Saksamaa (v) 4:2	Viimased mängud	14.11. vs Ukraina (v) 0:1 10.10. vs Valgevene (v) 0:0 09.09. vs Holland (k) 0:4 06.09. vs Valgevene (k) 1:2 11.06. vs Saksamaa (v) 0:8
16 (5 võ, 1 vi, 1 ka), vv 19:7	Punktid kokku	1 (0 võ, 1 vi, 6 ka), vv 2:21
6 (2 võ, 0 vi, 1 ka), vv 9:4	Punktid kodus/võõrsil	1 (0 võ, 1 vi, 2 ka), vv 0:10
6 Memphis Depay 5 Georginio Wijnaldum	Parimad väravakütid	1 Konstantin Vassiljev 1 Erik Sorga
Marten de Roon	Mängukeelu all	-
Joel Veltman	Mängukeelu ohus	Sergei Lepmets
09.09.2019 (v) 4:0 06.09.2013 (v) 2:2 22.03.2013 (k) 3:0 05.09.2001 (k) 5:0 02.06.2001 (v) 4:2	Omavahelised mängud	09.09.2019 (k) 0:4 06.09.2013 (v) 2:2 22.03.2013 (v) 0:3 05.09.2001 (v) 0:5 02.06.2001 (k) 2:4
	Järgmised mängud	26.03. Uus-Kaledoonia* (k)

(k) - kodus; (v) - võõrsil; (n) - neutraalsel pinnal; võ - võidud; vi - viigid; ka - kaotused; vv - väravate vahe; * - sõprusmäng.

Betsafe'i koefitsiendid:

Hollandi võit - 1,01
Viik - 20,00
Eesti võit - 75,00

Tabeliseis:

Eesti koosseis

Hollandi koosseis: