Kultuuriministeeriumi avaldatud uuringu tulemustest selgub, et endale tehtud kokkuleppemängude ettepanekust teavitaks kedagi 69% Eesti jalgpallis tegutsejatest.

OÜ Eesti Uuringukeskus viis tänavu suvel Kultuuriministeeriumi tellimusel läbi uuringu, mille eesmärk oli saada ülevaade Eesti enim harrastatavate pallimängualade sportlaste, treenerite ja kohtunike kokkupuutest kokkuleppemängudega ning nende suhtes levinud hoiakutest.

Uuring viidi läbi veebiküsitlusena. Küsitluses osales 504 vastajat, kellest 38% tegutsevad jalgpallis.

Selgus, et nii Eestis kui ka välismaal on levinumatel pallimängualadel tegutsejatele tehtud ettepanekuid spordivõistluste tulemustega manipuleerida vaid üksikutel juhtudel. Kõik uuringus osalejad, kellele on erinevatel perioodidel tehtud Eestis ettepanekuid kokkuleppemängudes osalemiseks, on sellest keeldunud.

Mõnda Eestis toimunud kokkuleppemängus osalenut teadis kümnendik enam harrastatavatel pallimängualadel tegutsevatest sportlastest, viiendik kohtunikest ja ligi 30% treeneritest. Keskmisest oluliselt sagedamini teadsid mõnda sellist isikut jalgpallis tegutsejad (24%).

Endale tehtud kokkuleppemängude ettepanekust teavitaks kedagi 78% kohtunikest, 59% treeneritest ja 52% sportlastest. Spordialati võttes teavitaksid sellistest ettepanekutest enim just jalgpallis (69%) tegutsejad.

Kellelegi teisele tehtud kokkuleppemängude ettepanekust teavitaks kedagi 65% kohtunikest, 54% treeneritest ja 45% sportlastest. Ka siin hiilgab spordialadest suurima protsendiga jalgpall (63%).

Viimase viie aasta jooksul on kokkuleppemängude-alase koolituse läbinud 21% Eesti levinumatel pallimängualadel tegutsejatest. Kõige sagedamini on koolituse läbinuid jalgpallis tegutsejate seas (36%).

Spordialade puhul ilmnesid erinevused hinnangutes kokkuleppemängudes osalemise õigustatusele olukorras, kus see on võistkonnale lähtudes sporditaktikast kasulik. Kirjeldatud olukorras toetab kokkuleppemängus osalemist 7% korv- ja võrkpallis, 5% käsipallis, 2% jäähokis ja vaid 1% jalgpallis tegutsejatest.

Oma spordialal peavad aga Eestis kokkuleppemänge levinuks sagedaimini jalgpallis tegutsejad (12%). Enda spordialal välismaal peavad kokkuleppemänge levinuks samuti enim jalgpallis tegutsejad (40%).

Suureks ohuks oma spordialale ja selle mainele peavad kokkuleppemänge jällegi enim jalgpallis (80%) tegutsejad.

Samast uuringust ilmnes ka erinevate pallimängualade võrdluses, et enim oldi tasu võlgu jäämist kogetud jalgpallis (29%).