Eesti koondis mängis Minskis Valgevenega 0:0 viiki. Üks kindlaid õnnestujaid oli esimest korda põhikoosseisu kuulunud ja kontrolliva poolkaitsja positsioonil edukalt tegutsenud 20-aastane Vladislav Kreida.

• Vaata Jana Pipra galeriid mängust siit või uudise alt!
• Karel Voolaid: Eesti peatreener ei tohi olla üliõnnelik ainult ühe punkti üle, aga kahjuks ma täna olen
• Eesti parimal võimalusel eksinud Vassiljev: post oli vale koha peal
• Karol Mets ebaharilikust kaitsekooslusest: meis valitses hea enesekindlus
• Luup peale | Põua ajal tuleb ka 0:0 üle rõõmustada!

Flora poolkaitsja senine koondisekogemus piirdus kaheksa minutiga, aga teisel poolajal kerkis just tema keskvälja kõige nähtavamaks figuuriks, peatades heade sekkumistega mitu Valgevene rünnakut.

Vladislav, kuidas jääd rahule enda ja kuidas meeskonna esitusega?
Euroopa tasemel mängude kiirus on ikka hoopis teine kui Eestis ja esimene poolaeg oli minu jaoks keeruline. Tegin liiga palju puuteid ja paar pallikaotust tuli kah sisse. Aga meeskond mängis hästi. Teine poolaeg õnnestus paremini nii minul kui ka meeskonnal. Meil oli võimalik lüüa värav, Valgevene oli võimalik lüüa värav. Arvan, et oli huvitav mäng ja viik oli aus tulemus.

Paistis, et esimese poolaja keskel said selle tempo tunnetuse kätte?
Jah, täpselt nii. Olin ikkagi esimest korda põhikoosseisus ja kiirused on siin ikkagi hoopis teised. Esimene poolaeg oli mulle nagu soojendus, aga teisel tegin oma tööd nii, nagu oskan. Ei olnud halb, ei olnud hea.

Kui peatreener ütles, et oled põhikoosseisus, siis mis su esimene mõte ja tunne oli?
Ootasin põhikoosseisu jõudmist, sest tahtsin näidata, mida oskan. Nüüd see võimalus tuli ja mõttes oli ainult anda endast kõik.

Juuni alguses ütles sinu noorpõlvetreeneri Mihhail Artjuhhov, et tema kasvatatud Legioni poisid ei karda, tulgu vastu ükskõik kes. Mis sa arvad, kas ta on täna sinu üle uhke?
Ma ei tea. Helistan talle peagi ja kuulan, mis ta räägib. Aga enne mängu kirjutas ta mulle: Vlad, ära karda, sa oskad kõike, ees ootab võitlus.

Kas 90 minutit valikmängus muutis su edasist silmas pidades ahneks?
Jah, muidugi. 85. minuti kandis olid mul krambid. See näitab, et pean veel rohkem töötama. Tahan pigem igas koondise mängus põhikoosseisu kuuluda. Minu eesmärk on olla Eesti parim nr 6 (kontrolliv poolkaitsja – O. J.)!