Koledasti ilus: van Gaali kallal vingumine äratab mälestuse Hollandi viimasest (peaaegu) õnnestumisest (0)
MM2022
Üheksast üheksa – just sellist eriskummalist rekordit hoiab Holland MM-il pärast eilset alagrupivõidu kindlustamist enda käes. Jutt käib hollandlaste statistikast MM-idel ehk kui finaalturniirile on jõutud, pole seal kunagi vaid kolme mänguga piirdutud, vaid alati ka alagrupist edasi pääsetud.
Edu teeb küllap kodumaal kõigile rõõmu? Sugugi mitte. Peatreener Louis van Gaal pidi Katari alistamise järel vastama pressikonverentsil võrdlemisi süüdistavas ja teravas toonis küsimustele, mis tembeldasid hollandlaste mängu igavaks. "Ma pole nõus ega kavatse seda pikemalt arutada. Näeme mängu ilmselgelt erinevate nurkade alt. Pane siis juba kirja ka, et hirmus igav on. Või mine koju," torkas kogenud van Gaal vastu.
Pole raske mõista, miks Hollandis hoitakse endiselt au sees Johan Cruyffi juurutatud totaalse jalgpalli mälestust. Samuti pole van Gaal esimene peatreener, kellele samasisulisi etteheiteid tehakse. 2010. aastal sai mängustiili eest kõvasti sarjata ka Bert van Marwijk, kelle ajastu füüsilise "antijalgpalli" sümboliks kujunes Nigel de Jongi kuulus jalalöök Xabi Alonso rindu toonases finaalkohtumises.
Ka siis mindi alagrupist läbi nappide võitudega, seejärel alistati napilt nii Slovakkia kui ka Brasiilia. Poolfinaalivastase Uruguay niivõrd kaugele jõudmist võis lugeda samuti väikeseks üllatuseks ning eks olnud ju ka teisel finalistil Hispaanial kanda senimaani MM-tiitlita olemise taak. Seega polnud Hollandi toonased vastased kindlasti nõrgad, aga natuke oli neil kohamängude kujunemisel ka õnne.
One of our toughest men turns 38 today! 🦁💥
— OnsOranje (@OnsOranje) November 30, 2022
Happy birthday, @NDJ_Official! 👊#NothingLikeOranje pic.twitter.com/O0BeGak9u9
Nüüd ootab kaheksandikfinaalis noor USA meeskond, kellel oli alagrupis tükk tegemist Walesi ja Iraani vastupanu murdmisega ehk Hollandit võib lugeda soosikuks. Seejärel võib vastu tulla Argentina, aga sama hästi ka Poola või siis hoopiski näiteks Taani – mõlemad Euroopa riigid oleksid kindlasti hollandlastele mängitavad vastased, rääkimata saudidest või austraallastest.
Kaugemale pole turniiritabelit mõtet veel vaadata, ehkki võimaliku poolfinaalivastasena paistavad sealt nii Hispaania kui ka Brasiilia. Ometi pole võimatu, et van Gaali Hollandil oleks šanss korrata van Marwijki koondise tempu ja oodatust kaugemale jõuda. Ning mis on lõpuks tähtsam, mängu ilu või tulemus?
Oranje esimesed osalemised 1934. ja 1938. aastal jäid lühikeseks, aga siis alustatigi kohe kaheksandikfinaalidega. Alates 1974. aastast, kui pika pausi järel uuesti suurturniirile jõuti, on tegutsetud veatult, aga lõplikku õnne pole see toonud – finaali on Holland pääsenud tervelt kolmel puhul, aga võitnud pole kordagi.
Katari vastu skoori avanud Cody Gakpost sai aga Hollandi ajaloos esimene mängija, kes on oma esimeses kolmes MM-mängus tabamuseni jõudnud. 23-aastane PSV ründaja, kes on sel hooajal seni oma tööandja eest löönud kõigis sarjades 13 väravat ja andnud 17 väravasöötu ehk olnud osaline 30 tabamuses (näiteks Manchester City tähe Erling Haalandi vastav näitaja on seni "vaid" 26), sai seejuures kolme mängu lõikes hakkama täiusliku kübaratrikiga. Senegali vastu tõi ta lõpuminutitel Hollandile võidu pealöögiga, Ecuadori vastu skooris vasaku ja Katari vastu parema jalaga.
Header vs. Senegal ✅
— B/R Football (@brfootball) November 29, 2022
Left foot vs. Ecuador ✅
Right foot vs. Qatar ✅
Cody Gakpo can score them all 🔥 pic.twitter.com/mHTQ6tGyrh
Viimati tegi hollandlastest seda samal MM-il Wesley Sneijder, kui sai saavutusega hakkama 2010. aasta turniiril. Kolmes järjestikuses MM-finaalturniiri kohtumises olid seni lisaks Sneijderile skoorinud veel ka Johan Neeskens ja Dennis Bergkamp.
Ühes arvestuses on Gakpol veel igati võimalik Sneijderile siiski silmad ette teha. Praegu on ta Marcus Rashfordi, Kylian Mbappe ja Enner Valencia kõrval neljas mees, kel sellelt turniirilt kirjas kolm tabamust. Suurima väravaküti tiitlit pole hollandlane varem iialgi võitnud – Sneijder lõptas küll 2010. aastal viie väravaga nagu ka Diego Forlan, David Villa ja Thomas Müller, ent kuldne saabas ulatati tänu suuremale söötude arvule sakslasele.
