Kui kurat endale ise sarvi teeb, siis äkki õnnestub Eestil teda seekord jälle sabast sikutada? (0)
EESTI MEESTE KOONDIS
Punaste Kuradite hüüdnime kandev Belgia koondis on Eestile viimastes valiksarjades omajagu peavalu valmistanud. Seejuures on Eesti suutnud neljast viimasest korrast kolmel neid isegi väravaga kostitada, paraku on vastu tulnud ... ütleme diplomaatiliselt, et natuke rohkem. Aga vahetult värske kohtumise eel selgus, et saatan on ennast ise natuke sõlme keeranud. Saame me ehk sellest abi?
Jutt käib muidugi Belgia esiväravavahist Thibaut Courtois'st ja tema jonnituurist. Kui laupäeval oli Brüsselis Austriaga maha mängitud 1:1 viik, mis belglastele kaunikesti tuska tegi, Pühapäeval andis ta koondisele teada, et ei sõida koos nendega Eestisse. Põhjenduseks soovitas väravavaht tuua vigastuse, mis on teda juba mõnda aega kiusanud - eelmine juhendaja Roberto Martinez olla sellisel puhul mängijat vaikiva kokkuleppe abil avalikkuse eest kaitsnud.
Pärast belglaste jaoks täielikult ebaõnnestunud MM-i ametisse asunud Domenico Tedesco teatas aga, et tema selliseid mänge ei mängi. "Mul oleks lihtsam ja mulle meeldiks öelda, et ta on vigastatud, aga siis ma valetaks teile ja mängijatele ja treeneritele. Tal oli väike paistetus, aga Austria-mäng ei muutnud midagi halvemaks. Arstid andsid selgelt rohelise tule. /…/ See oli tema otsus meeskonna juurest lahkuda. Minu meelest on see karm otsus. Räägime sellest hiljem," lausus ta mängueelsel päeval Tallinnas peetud pressikonverentsil, kus Belgia ajakirjanikud teda küsimustega pommitasid.
- Ametlik! Jonnipunni Courtois' saatus on belglaste jaoks palju tähtsam küsimus kui mäng Eestiga
- Tedesco sõnavõtt Tallinnas sai vastulause. Courtois: treener andis erapoolikut infot
Tedesco seis pole kadestamisväärne, aga selle juurde jõuame veel naasta. Ka Eesti koondise peatreener Thomas Häberli ja kaitseliini liider Karol Mets pidid ajakirjanike ees paarile Courtois'-küsimusele vastama, kuid teatasid mõlemad viisakalt, et küll nii tugev koondis talle asendaja leiab.
Eesti jaoks on siiski oluliselt tähtsam, kuidas taastutakse laupäeva õhtul Bakuus peetud kohtumisest Aserbaidžaaniga - seda nii füüsilises kui ka vaimses plaanis, sest hea avapoolaja järel mängitud kesine teine jättis küllap hinge väikese okka. Kas see jääb kellelgi sinna torkima või pakub hoopis vajalikku innustust - kui seda kodus täismaja ees Belgiaga võideldes muidugi üldse vaja läheb -, näitab siiski alles õhtune mäng.
Kas tuleks minna julgemalt ise väravat lööma?
Eesti muutus aserite vastu teisel poolajal ülemäära ettevaatlikuks ja sama mure on Häberli-aja koondist kimbutanud varemgi. Mets ei tahtnud aga nõus olla, nagu ei jõutaks lõpuni mängida - pigem olla asi tema meelest kinni kahe kõrva vahel. "Mingil hetkel oleme liiga resultaadile orienteeritud ja võtame seetõttu alateadlikult sisse kaitsest lähtuva hoiaku, kuigi võiksime jätkata mängimist samamoodi nagu eelnevatel minutitel," nentis ta.
Ühtlasi pani Mets paika plaani, mille abil võiks üritada tugevaid belglasi murda. "Kõigepealt peame terve meeskonnaga väga eeskujulikult kaitsma. Belgia tegutseb palliga domineerivalt ja julgelt. Seega meie peame olema kaitses tublid. Teiseks oluliseks kohaks on üleminekud kaitsest rünnakule. Kui Belgia suurte jõududega ründab, siis võiks meil vasturünnakuteks võimalusi tekkida. Kontrarünnakud ja standardolukorrad on olulised," arutles ta.
- Karol Mets: probleemiks pole füüsiline vorm, vaid alateadvusse roniv mõte
- Häberli: täismaja on meile väga suur kiitus, tahame publikule midagi tagasi anda
Mida teha paremini standardolukordades, kust sündisid laupäeval Bakuus peetud mängu mõlemad väravad? "Ründefaasis maandusid paar tsenderdust meie nii-öelda sihtalas. Vastane klaaris pallid üpris värava lähedalt. Seega teatud tsoone peame paremini ründama. Kaitses meil standarditega suuri probleeme polnud. Aga üks peata olek, kust tuli ka värav. Selliseid detaile tuleb paremini kontrolli all hoida," rõhutas Mets.
Häberlile valmistas rõõmu see, et Lilleküla staadion müüdi tema ametiaja jooksul esmakordselt välja juba enam kui ööpäev enne mängu. "Ma väga loodan, et see ei ole ainult Belgia pärast!" muigas ta, kuid toonitas, et Eesti koondisel tuleb vastase pakutavaks tempoks avavilest peale valmis olla. "Peame hästi alustama. Alati pole lihtne tasemevahega toime tulla – võime sellest platsi kõrval rääkida, aga peame ka väljakul hakkama saama," rõhutas Häberli.
Kellega ja kuidas seda hakkamasaamist vormistama asuda? Häberli on suutnud sageli koosseisuvalikutesse mõne üllatuse põimida ja poleks sugugi ootamatu, kui ta seda ka nüüd teeks. Ent ratsionaalne mõtlemine ütleb, et võrreldes Bakuu-mänguga tuleb vahetusi vähe. Kogenud Taijo Teniste võimalused paremkaitses algkoosseisu pääseda on arvestatavad, ent muudel positsioonidel ei pruugi Häberlil liiga palju käike varuks ollagi.
Joonas Tamme ja Sergei Zenjovi eemalejäämine põhjustab Häberlile kahtlemata oluliselt suuremat peavalu kui mõne Belgia staari puudumine Tedescole. Ühtlasi kärbib see võimalikke valikuid ning Bakuus tehtud hea esimene poolaeg peaks eeldatavasti Häberli usku seal platsile saadetud algkoosseisu võimekusse ainult kinnistama. Märksa olulisem küsimus on see, kas ja kes suudaks tuua vahetusest vajalikku energiat, kui seda peaks tarvis minema.
Üks suur sähvatus ja mitu väiksemat
Loos viib Eesti belglastega valiksarjas vastamisi juba viiendat korda ehk seni on peetud kaheksa mängu, millest Eestil on võitjana õnnestunud väljuda vaid korra. 2009. aasta oktoobris loputati alagrupist edasipääsemise lootuse minetanud belglasi sügiseselt karges Tallinnas 2:0. Toonastest koondislastest on jätkuvalt rivis igiliikurid Konstantin Vassiljev ja Jan Vertonghen, viimane käis ka pressikonverentsil meenutusi jagamas. "Mäletan, et Eesti vääris toona võitu täielikult. Aga nüüd mängivad siin mõned mehed, kes toona polnud veel sündinudki!" lisas ta naljatledes.
- Vertonghen 14 aasta tagusest kaotusest Tallinnas: staadionile astudes tuli kõik meelde
- Fotod: Belgia staar keskendus enne kriitilist pressikonverentsi telefonile
Rohkem pole Belgia Eestile lõpuvile järgseks rõõmustamiseks põhjust pakkunud. Ilusaid hetki küll, aga alati on sellele järgnenud midagi ebameeldivat. Näiteks 2008. aastal lõi 19-aastane Sergei Zenjov elu teises koondisemängus esimese värava, aga Liege'is peetud kohtumist jäi varjutama Andrei Stepanovi ehmatav peavigastus. Kui 2016. aastal Brüsselis vastamisi mindi, tekitas Henri Anieri ilus värav avapoolaja järel isegi lootust, aga teisel kolmveerandtunnil harutati rünnata üritanud Eesti kaitse lootusetult lahti ja tulemuseks oli üks aegade masendavamaid "pakke".
Kahe aasta eest ei hellitanud Belgia samuti. Tallinnas avas Mattias Käit kiirelt skoori, aga kui belglased lõpuks hoo üles kerisid, oli peol ka ruttu lõpp. Erik Sorga hiline värav lohutas vähe. Kaks kuud hiljem anti Brüsselis jälle justkui lootust, ent pingilt sekkunud Erik Sorga tabamusele järgnes nelja minutiga belglaste kolmas. Nii polegi Eesti 90 minuti lõikes suutnud vahepeal suisa maailma edetabeli tipus ära käinud ja praegugi kõrget neljandat kohta hoidvale Belgiale vastu saada.
Kuid ühisjooni leiab ka 2009. aastaga, kui belglaste koondises oli käimas põlvkondade vahetus - lisaks Vertonghenile hakkasid pead tõstma Thomas Vermaelen, Toby Alderweireld ja nende vahepealseks suurimaks staariks kerkinud Eden Hazard, kelle täht on nüüdseks ootamatult kiiresti kustunud. Nüüd tõmbas MM-il põrumise järel koondisekarjäärile joone alla veel ka Axel Witsel ja Simon Mignolet, kellest viimane olnuks muidu ilmselt Courtois' esmane asendaja.
Ei ole ka Meistrite liiga finaalis vigastada saanud Kevin de Bruynet, kogenud Dries Mertensit ja Thorgan Hazardi ega noorema põlvkonna säravamaid esindajaid Charles de Ketelaeret ja Romeo Laviat. Kuid sellegipoolest koosneb Belgia nimekiri mõne kodumaise erandiga Euroopa tippliigades mängivatest meestest.
Ning loomulikult on neil Romelu Lukaku, kelle realiseerimisoskuse üle võib ju vahel lõõpida, kuid 107 koondisemänguga löödud 73 tabamust panevad suu kinni viimaselgi naljamehel. Tõenäoliselt on just Lukaku see, kellele tuleb pühendada eritähelepanu, kuid mängu saatust on võimelised otsustama pea kõik belglased.
Eesti peab lootma, et belglaste veeklaasis puhkenud torm nende laeva piisavalt loksutaks. Lisaks tuleb ise teha vigadeta esitus. Ja lõpuks ei pruugi kõigest sellestki piisata, et külalistelt midagi kätte saada. Aga usk endasse püsib Eesti koondises Häberli käe all endiselt ja ilma selleta poleks lootustki. Miks siis mitte koos mängijatega uskuda, et 2009. aasta tegu on korratav?
Eesti senised kohtumised Belgiaga:
16.10.2002 Eesti - Belgia 0:1 (2. Sonck)
11.10.2003 Belgia - Eesti 2:0 (45. ov. Reinumäe, 61. Buffel)
06.09.2008 Belgia - Eesti 3:2 (39., 80. Sonck, 75. Defour - 57. Zenjov, 90+2. Oper)
14.10.2009 Eesti - Belgia 2:0 (30. Piiroja, 67. Vassiljev)
13.11.2016 Belgia - Eesti 8:1 (8. Meunier, 16., 68. Mertens, 25. E. Hazard, 62. Carrasco, 64. ov Klavan, 83., 88. Lukaku - 29. Anier)
09.06.2017 Eesti - Belgia 0:2 (31. Mertens, 86. Chadli)
02.09.2021 Eesti - Belgia 2:5 (2. Käit, 83. Sorga - 22. Vanaken, 29., 52. Lukaku, 65. Witsel, 76. Foket)
13.11.2021 Belgia - Eesti 3:1 (11. Benteke, 53. Carrasco, 74. T. Hazard - 70. Sorga)
Eesti ja Belgia vahelises EM-valikmängus lükatakse pall veerema teisipäeva õhtul kell 21.45. Soccernet.ee vahendab sündmusi tekstipõhise LIVE-ülekandega, otsepilti näitab Viaplay.
***
20. juunil kell 21.45 A. Le Coq Arenal
Eesti - Belgia
Peakohtunik: John Beaton
Abikohtunikud: Daniel McFarlane, Douglas Potter
Neljas kohtunik: Matthew MacDermid (kõik Šotimaa)
VAR: David Coote (Inglismaa)
AVAR: Nicholas Walsh (Šotimaa)
Eesti eeldatav algkoosseis:
Coolbeti koefitsiendid:
Eesti võit - 11,90
Viik - 6,40
Belgia võit - 1,25
Eesti koondise koosseis:
Väravavahid
12 Karl Jakob Hein (13.04.2002) – Arsenal FC (ENG) 21/0
1 Matvei Igonen (02.10.1996) – Bielsko-Biala Podbeskidzie (POL) 14/0
22 Karl Andre Vallner (28.02.1998) – Tallinna FCI Levadia 1/0
Kaitsjad
23 Taijo Teniste (31.01.1988) – Tartu JK Tammeka 98/1
18 Karol Mets (16.05.1993) – FC St. Pauli (GER) 86/0
21 Nikita Baranov (19.08.1992) – Jerevani FC Pjunik (ARM) 46/0
2 Märten Kuusk (05.04.1996) – Tallinna FC Flora (laenul Ujpest FC-st) 24/0
13 Michael Lilander (20.06.1997) – Tallinna FC Flora 15/0
6 Rasmus Peetson (03.05.1995) – Tallinna FCI Levadia 7/1
3 Marco Lukka (04.12.1996) – Tallinna FC Flora 5/0
19 Edgar Tur (28.12.1996) – Tallinna FCI Levadia 2/0
Poolkaitsjad ja ründajad
14 Konstantin Vassiljev (16.08.1984) – Tallinna FC Flora 151/26
8 Henri Anier (17.12.1990) – klubita 86/21
11 Henrik Ojamaa (20.05.1991) – Tallinna FC Flora 59/1
15 Rauno Sappinen (23.01.1996) – Mieleci Stal (POL) 52/12
4 Mattias Käit (29.06.1998) – FC Rapid (ROU) 48/8
9 Erik Sorga (08.07.1999) – Plovdivi Lokomotiv (BUL) 25/4
17 Martin Miller (25.09.1997) – Tallinna FC Flora 25/2
10 Vlasi Sinjavski (27.11.1996) – FC Slovacko (CZE) 25/0
20 Markus Poom (27.02.1999) – Shamrock Rovers FC (IRL) 15/0
7 Georgi Tunjov (17.04.2001) – SPAL (ITA) 10/0
5Rocco Robert Shein (14.07.2003) – FC Utrecht (NED) 5/0
16 Sten Reinkort (29.04.1998) – Tallinna FC Flora 4/0
Peatreener: Thomas Häberli
Abitreenerid: Norbert Hurt, Ervin Gashi
Väravavahtide treener: Mart Poom
Kehalise ettevalmistuse treener: Michael Müller
Videoanalüütik: Ants Jaakson
Arst: Kaspar Rõivassepp
Füsioterapeudid: Marius Unt, Helvis Trääder, Priit Lehismets
Kokk: Peeter Pihel
Fotograaf: Liisi Troska
Pressiesindaja: Eva Nõmme
Varustaja: Merily Toom
Mänedžer: Miko Pupart
Belgia koondise koosseis:
Väravavahid
13 Matz Sels (26.02.1992) – Strasbourg (FRA) 2/0
12 Arnaud Bodart (11.03.1998) – Standard Liège 0/0
1 Thomas Kaminski (23.10.1992) – Blackburn Rovers (ENG) 0/0
Kaitsjad
5 Jan Vertonghen (24.04.1987) – Anderlecht 147/9
21 Timothy Castagne (05.12.1995) – Leicester City (ENG) 32/2
3 Arthur Theate (25.05.2000) – Rennes (FRA) 7/0
2 Sebastiaan Bornauw (22.03.1999) – VfL Wolfsburg (GER) 4/0
4 Wout Faes (03.04.1998) – Leicester City (ENG) 4/0
17 Ameen Al-Dakhil (06.03.2002) – Burnley (ENG) 1/0
Poolkaitsjad ja ründajad
10 Romelu Lukaku (13.05.1993) – Inter Milan (ITA) 107/73
11 Yannick Carrasco (04.09.1993) – Atlético Madrid (ESP) 65/9
8 Youri Tielemans (07.05.1997) – Aston Villa (ENG) 59/5
23 Michy Batshuayi (02.10.1993) – Fenerbahçe (TUR) 50/27
20 Hans Vanaken (24.08.1992) – Club Brugge 23/5
7 Jeremy Doku (27.05.2002) – Rennes (FRA) 13/2
22 Alexis Saelemaekers (27.06.1999) – AC Milan (ITA) 11/1
16 Dodi Lukebakio (24.09.1997) – Hertha BSC (GER) 8/0
18 Orel Mangala (18.03.1998) – Nottingham Forest (ENG) 5/0
19 Johan Bakayoko (20.04.2003) – PSV (NED) 3/0
14 Mike Trésor Ndayishimiye (28.05.1999) – Racing Genk 1/0
6 Aster Vranckx (04.10.2002) – VfL Wolfsburg (GER) 1/0
15 Olivier Deman (06.04.2000) – Cercle Brugge 0/0
Peatreener: Domenico Tedesco
Tabeliseis:
