Walesi koondis on eelseisvas koondiseaknas silmitsi logistilise õudusunenäoga. Kes on kõiges selles süüdi? Loomulikult Valgevene president Aljaksandr Lukašenka, kelle teod tõid Valgevenele kaasa rahvusvaheliste spordivõistluste võõrustamise keelu. Aga samavõrra tahaks Walesi juhendaja Robert Page näidata näpuga ka UEFA peale.

Võistkonna tüüri juurest ajutiselt eemaldatud Ryan Giggsi asendava Page'i hoolealused sõidavad esimeses sügiseses koondiseaknas alustuseks Helsingisse, et mängida 1. septembril seal maavõistluse raames Soomega. Seejärel oleks Walesi teekond pidanud viima neid Minski, kus oleks MM-valikmängus kohtutud 5. septembril Valgevenega, ning lõpuks tagasi koju, et võõrustada 8. septembril Cardiffis Eesti koondist.

Kuna aga Lukašenka valitsuse tegude tagajärjel on Suurbritannia ja Euroopa liit kehtestanud Valgevene vastu sanktsioonid, ei saaks Walesi koondise lend kuidagi Valgevene õhuruumi siseneda. Sestap viidigi 5. septembri kohtumine üle teisele staadionile. Walesi leeris tekitab aga hämmeldust see, et UEFA valis mängu uueks toimumispaigaks Venemaa linna Kaasani, mis tähendab nende jaoks 4000 kilomeetri pikkust lennureisi.

"Logistiliselt on tegu olnud väljakutsuva ülesandega," väljendas Page BBC-le antud usutluses diplomaatiliselt. "Mängijaid puudutab see ainult nii palju, et nad pidid läbima biomehaanilised testid. Meil tuli hoolitseda selle eest, et nad leiaksid Suurbritannia eri paikadest koha, kus nad saavad anda sõrmejäljed ja vajalikud proovid," viitas Page asjaolule, et enamik koondislasi mängib igapäevaselt Inglismaa klubides.

Taustajõud pidid aga ära tegema märksa põhjalikuma töö. "Viisaküsimuste tõttu pidime valime suurema koosseisu, sest dokumendid tuleb sisse anda juba kolm nädalat enne reisi algust. Seegi on pöörane, ma ei ole elus sellist paberimajandust varem näinud. Muidugi tunneme ennekõike valgevenelastele kaasa, aga UEFA oleks saanud valida ükskõik millise neutraalse staadioni. Miskipärast otsustasid nad Kaasani kasuks. Rahalises ja korralduslikus plaanis on see õudusunenägu," tõdes Page.

"Oleme mängule jõudmiseks kulutanud täiesti pöörasel määral töötunde, aga mis parata. Püüdsime otsust apelleerida ja meid käratati otsekohe vait. Seega on nagu on. Peame hakkama saama," lisas ta.

Waleslasi ärritab seegi, et neil on juba selja taga reisimisest kubisev suvi. Suvise EM-i käigus mängisid nad kaks esimest alagrupimängu Bakuus ja lendasid siis Rooma, et kohtuda seal Itaaliaga. Järgmise ringi mäng Taaniga viis neid juba Amsterdami. Walesi neljast vastasest kolm sai nautida kas kodupubliku või arvestatava võõrsile sõitnud fänniarmee toetust, erinevad piirangud lubasid aga Walesi toetada vaid käputäiel fännidel. "Anekdoot," põrutas Walesi rekordinternatsionaal Chris Gunter seepeale avalikult.

"Ma ei näinud tema postitust, aga muidugi avaldab seesugune reisimine mõju. Mul ei olnud mõtet sellest EM-i ajal rääkida, sest jutt oleks kõlanud hapude viinamarjadena, aga nüüd võin tagantjärgi küll öelda - pole üllatus, et edu saatis meeskondi, kes pidid teistest vähem reisima," lausus Page. "Andsime endast parima, aga reisiväsimus mängis kindlasti oma rolli."