Luup peale | Oeh. Valgus, mis oli tunneli lõpust vaikselt kumama hakanud, kadus taas (23)
EESTI MEESTE KOONDIS
Rootsi ja Eesti koondised pidasid EM-valiksarjas viimase mängu. Kui kodused said ametist lahkuva peatreeneri Janne Anderssoni ära saata võidukalt, siis eestlaste juhendajale Thomas Häberlile erilist põhjust rõõmustamiseks ei antud.
- Vaata ka Brit Maria Taela galeriid kohtumisest siit või artikli lõpust!
Pall oli esimestest minutitest peale rohkem Rootsi mängida. Eks see oli oodatav, sest initsiatiiv ja domineeriv mäng välistab selle, et vastane (antud juhul Eesti) tuleks ise tormi tekitama. Näiteks nagu juhtus neljapäeval, kui kuuendaks minutiks oli Rootsi juba 0:2 kaotusseisus.
Seekord tõi kuues minut rootslastele hoopis mingis mõttes häid uudiseid. Mänguvahend jõudis paremale tiivale Albin Ekdali jalale, sealt edasi Karl Jakob Heina valvatava värava alla. Pallile jõudis esimese mehena Viktor Gyökeres, kes lõi ühe puutega, osati õnnestunult, osati ebaõnnestunult. Pall kruttis näiliselt üliaeglaselt Eesti värava suunas, nii, et Hein sai selle lennutrajektoori kullipilgul mõõta, kuid sekkuda ei ulatanud. Sellele vaatamata põrkas pall latti ja tagasi väljakule, kust proovis õnne ka Viktor Claesson - ka latti! Ja siis jõudis Markus Poom ka jaole ning klaaris ohu.
Rootsi jätkas surumist nii, et kohati olid kõik kümme väljakumängijat Eesti kolmandikul. Aeg-ajalt eksles tavapärane keskkaitsjast kapten Victor Lindelöf koguni poolkaitsjate vahel, olles kui vana rahu hetkel, mil tundus, et äkki võiks Eesti mingitki ohtu vastu kujutada. Manchester Unitedi mees oli enesekindel - kui midagi juhtub, küll tegeletakse sellega siis.
17. minutil käratas Rootsi taas, kui Jens Cajuste kasti tagant hirmsa juraka teele lasi. Maksim Paskotši sirutas jala vahele ning rikošetis läks pall postist napilt mööda. Järgenud Ludwig Augustinssoni nurgalöök külvas segadust juurde: Hein astus ebaõnnestunult väravast välja ning sai meestesummas pisut vigagi. Eestlaste õnneks sai näole haiget saanud esikinnas mänguga ikkagi jätkata.
Viis minutit hiljem maksid vead aga juba kätte. Augustinsson mõõtis kriminaalselt täpse palli värava alla, Karol Mets hüppas napilt palli alt läbi ning ka Artur Pikk jäi Claessonist liiga kaugele - 1:0!
Rootsi jätkas survestamist, kuigi aeg-ajalt anti palli ka Eestile mängida. Pooltunni täitumise järel lausa näis, et külalistel lubatakse koguni karistusalani välja jalutada, erilist vastupanu osutamata. Mõnetine passiivsus viis Eesti väheke lubavama hetkeni, kui Oliver Jürgens napilt enne otsajoont kõrge tsenderduse teele sai lasta. Adressaat tuli samas liiga kaugelt – teisest äärest Rasmus Peetsoni näol - ja kuna selleks hetkeks oli Rootsi taas kohtadele jõudnud, ei hakanud temagi keerulisest positsioonist peale lööma.
Avapoolaja lõpus kombineeris Rootsi taas hästi. Pall sokutati kaitseliini taha tormanud Dejan Kulusevskile, kes toimetas selle küll teravalt penaltipunkti lähistele, kuid jätkajat polnud. Järgmisel minutil ebaõnnestus Joonas Tamme tsenderduse klaarimine ning kastist lahkumise asemel kerkis mänguvahend hoopis kõrgemale õhku, jaol oli Ekdal, kelle peanupp värava keskel püsinud Heina üllatada ei suutnud.
Esimesel üleminutil polnud üllatajat ka Artur Pikast, kes ootamatult vasakul äärel vabadusse lubati. Vasakäär sai aru, et ega olulisi seltsili ole ning tasub peale lüüa - esimene ristnurk jäi paraku leidmata.
Avapoolajaga üheväravalise eduseisu kätte saanud Rootsi alustas matši teist poolt uue jõulisusega. Esimeste hetkedega muudeti Eesti karistusala kui läbikäiguhooviks, millel polnud kohati ei ühtki piiret. Tagasilööke tekitati endale vaid ise, kuid löögid jäid ebatäpseteks või madalad söödud jõudsid valgete jalapaaride ette. Pea iga eestlane pidi valmis olema mistahes klaarimiseks, mistahes kehaosaga.
48. minutil mängis Kulusevski kaaslastega kenasti kokku, tekitades sellega endale paraja sööduruumi. Terav pall jõudis värava alla ning selleni küündida üritanud Claesson libises Metsa kaasabil löögi hetkel siruli. Nii ei saanud pall just kõige rohkem jõudu taha, kuid piisavalt, et ohustada Eesti väravasuud. Hein sekkus viimasel hetkel, lükates palli kodust eemale. Järgenud klaarimine küll ebaõnnestus, aga Eesti õnneks rammis Jens Cajuste palli julmalt üle värava.
Viis minutit hiljem oli Heina sekkumist uuesti vaja, kui Augustinssoni terava söödu järel pääses lähilöögile ka Emil Forsberg. Saksamaal mängiva poolkaitsja isu sellega vaid kasvas, selgus kaks minutit hiljem. 32-aastane Forsberg tantsiskles läbi keskvälja Eesti karistusalasse, lükkas tiimikaaslastega seinasööte ning lippas Joonas Tamme ja Paskotši keskelt läbi - paganama ilus ja liiga lihtne 2:0!
Viimane pooltund tõi kirkamaid hetki ka Eestile. Tõsi, pidi punnitama, et neid ära lugeda. Näiteks 74. minutil sai Markus Poom lasta karistuslöögist palli kasti, tagumises toonis olnud Mets kõksas selle värava alla, kust omakorda sai pea vahele panna ka Peetson. Pall teab mis ohtlikult küll Rootsi värava suunas ei läinud ning Robin Olseni püüdmine oli kergete killast.
Üleminutitel saadi üsna lihtsalt kätte ka esimene ja ainus nurgalöök. See maandus tsoonis, mille vastane oli eeskujulikult kokku pakkinud, ka kasti tagust turvanud Vlasi Sinjavski rootslasi ehmatada ei suutnud. Kokkuvõttes mugav 2:0 võit Rootsile, kes saatis selle mänguga ära nii peatreener Janne Anderssoni kui pikaaegse koondislase Albin Ekdali. Soccernet.ee tähelepanekud mängust:
1. Oliver Jürgens alustas põhikoosseisus
See, et 20-aastane Jürgens võiks mahtuda algrivistusse, oli mingis mõttes loodetav-eeldatav. Kui noor ründaja tegi oma esimesi samme Ungaris Ujpestis, näitas ta, et on julge ning võib olukordadesse minna ka siis, kui pallivõitmise protsent jääb kasvõi viie juurde. Kui on vaja mistahes kaitsjale kasvõi niisama keresse hüpata, on ta igal juhul käpp.
Seda näitas ta ka Stockholmis, ehk et kui esimese kümnekonna minutiga polnud Jürgens mitte ühtegi korralikku pallipuudet teinud, oli ta juba suutnud endast mingisuguse märgi maha jätta. Otseloomulikult puutub Victor Lindelöf igapäevaselt kordades ebameeldivamate ründajatega kokku, teisalt näitas ta mängus Aserbaidžaaniga, et võib surve all murduda küll. Rootslane oli neljapäevast õppinud.
2. Mängijad küsivad ise vahetust - on see hea või halb?
Neljapäeval, mängus Austriaga, palus põhikoosseisu kuulunud Bogdan Vaštšuk ise vahetust. Krampides olid mängu lõpuks ka Markus Poomi jalad, kelle asemel rassis viimased minutikesed Rasmus Peetson.
Sel korral hakkas mehi langema juba 62. minutil: esmalt saatis pingile signaali Oliver Jürgens, sekundid hiljem istus maha ka Joonas Tamm. Oli aru saada, et neist kumbki ei saa mänguga jätkata. Matši järel kinnitas peatreener Thomas Häberli, et mõlema jalad tõmbasid krampi, mistõttu polnud mänguga jätkamine kas mõistlik või isegi võimalik. Hiljem oli krampidega hädas ka Artur Pikk.
See, et mõlemas kohtumises on tulnud ette sarnaseid episoode, kust võtavad osa erinevad mängijad, on muret tekitav. Paneb pärima, kas mängijate füüsiline tase pole piisav, klubides ei jaotata koormust piisavalt hästi või on asi väheses mängupraktikas (sellisel tasemel)? Olgu, näpuga võiks saada näidata ka väljakute suunas - A. Le Coq Arena polnud neljapäeval kindlasti oma tipptasemel - samas tingimused Friends Arenal tundusid olevat ideaalilähedased.
Samas ei saa ka öelda, et mängijad oleksid pehmekesed või mökud. Vaevalt soovib keegi vabatahtlikult vahetusse minna - kui võetakse see otsus saata pingile vastav signaal, peab mure olema suur. Iga tiimisportlane peab usaldama oma otsust ja seda mängijat, kes on pingilt võtta.
3. Kaks väravat pole katastroof, aga ...
Thomas Häberli rääkis mängu eel, et taga proovitakse ajada ilusat mängu. Kohtumise järel sai küsitud, et saab täna, mil seis on eelmise korraga võrreldes etem, mängu ilust rääkida? Šveitslase hinnangul mitte, sest kaotus on kaotus.
Kui meenutada, mis tunde tekitasid Rootsilt ja Belgialt saadud 0:5 kaotused, ja võrrelda seda praegusega, siis tunne on enam-vähem sama sant. Tõsi, toona sai rääkida meeletust lagunemisest, seekordne kannatamine nõnda palju väravaid ei toonud. Samas tundus ka, et kuna Rootsil polnud sarnaselt Eestiga enam midagi püüda vaja, võeti ka mängu tavalisest rahulikumalt.
Oleme värskelt näinud, et 0:2 saab olla ka vähem sünge. Sest mängus Austriaga näidati kohati väga veenvat kokkumängu ja enesekindlust, mis mõjus päris usutavalt. Nüüd, Rootsis, meenub põhimõtteliselt vaid üks tore seik, kus vastase pead hetkeks segi aeti. Muus osas, nagu mõni asjaosaline isegi nõustus, oli mäng paras kannatamine.
4. Mis saab edasi?
Naljalt ei ole nii, et mängija, kes teeb debüüdi, kuulub järgmine kord juba põhikoosseisu ning jääb sinna ka pidama. Nii on justkui läinud vaid mõneti (!!) olude sunnil Martin Vetkali ja Oliver Jürgensiga, kes nii-öelda ideaalstsenaariumi järgi pidanuksid mõlemad põhikoosseisus alustama. Tegemist on vastavalt 19- ja 20-aastaste mängijatega, kellel on hetkeseisuga kahe peale kokku viis koondisemängu.
Võib-olla on see kuidagi liialt pinnapealne, aga kui Vetkal ja Jürgens on nõnda head, siis miks pagan neid varem välja ei toodud? Mis talente veel kuskil kardinate taga peidetakse ja miks? Jah, teame, et Häberli jaoks on oluline, et mängijad suudaksid igapäevaselt madistada ka meestetasandil. Aga äkki, kui valim on niigi nii väike, võiks mingid reeglid kuskil vabamaks lasta?
Fakt on see, et kolme mänguga juba kaks Tauno Kangro taiest koju viinud Vetkal pidanuks Rootsi vastu alustama. Et ta seda haigestumise tõttu teha ei saanud, valmistas Häberlile tõelist pettumust. Äkki tasub mingid asjad üle vaadata? Muidugi, igasugu asju saab veel üle vaadata. Ja seda usutavasti ka tehakse.
Protokoll:
19. novembril kell 19.00 Stockholmis Friends Arenal
Rootsi - Eesti 2:0 (1:0)
55. Emil Forsberg, 22. Viktor Claesson
Hoiatused: 72. Filip Helander - 69. Märten Kuusk, 90+1. Markus Poom
Mänguolud: -3, muruväljak väga heas seisukorras
Pealtvaatajaid: 11 201
Peakohtunik: Fabio Maresca
Abikohtunikud: Daniele Bindoni, Alberto Tegoni
Neljas kohtunik: Matteo Marchetti
VAR: Gianluca Aureliano
AVAR: Daniele Chiffi (kõik Itaalia)
Rootsi: Robin Olsen, Ludwig Augustinsson, Filip Helander, Victor Lindelöf, Emil Krafth, Jens Cajuste (84. Kristoffer Olsson), Albin Ekdal (71. Hugo Larsson), Dejan Kulusevski, Emil Forsberg (71. Mattias Svanberg), Victor Claesson (84. Robin Quaison), Viktor Gyökeres.
Varus: Viktor Johansson, Kristoffer Nordfeldt, Isak Hien, Marcus Rohden, Ken Sema, Linus Wahlqvist, Hjalmar Ekdal, Hugo Larsson, Samuel Gustafson, Mattias Svanberg, Kristoffer Olsson, Robin Quaison.
Eesti: Karl Jakob Hein, Artur Pikk (84. Alex Matthias Tamm), Joonas Tamm (62. Märten Kuusk), Maksim Paskotši, Karol Mets, Rasmus Peetson, Mattias Käit, Markus Poom, Georgi Tunjov (55. Sergei Zenjov), Bogdan Vaštšuk (55. Vlasi Sinjavski), Oliver Jürgens (62. Henri Anier).
Varus: Matvei Igonen, Karl Andre Vallner, Märten Kuusk, Mark Oliver Roosnupp, Henri Anier, Sergei Zenjov, Alex Matthias Tamm, Michael Lilander, Martin Miller, Edgar Tur, Vlasi Sinjavski.
Järekult paremad jõud oli visatud ,et hävitada vaenlast tema pesas....Haberli ,kas pole siis nii?
Ja kui see pole nii....hakka astuma.....meil old juba ,,perzonitt ja teisi......
Eestlased ei ole tippliigades. Teistes koondistes on ikkagi tippliigade mängijad. Tasemevahe tekitab ärevust.
Selgelt ennast kehtestama hakkanud Paskotsi näitas eilses mängus , et ega lihtsalt ei tule midagi vaid tuleb anda keha ja näidata hammbaid. Kahjuks ülejäänud mängivad samamoodi nagu Peatreener ise ei oska palliga ega pallita . Nooremad kes tulevad nendel see kartmatuse tunne veel sees aga vanem keneratsioon ees õpetab, et kui sinu vastu on Rootsi , Belgia või Saksamaa siis ärge kontakti minge.
MEIE OLEME VÄIKE RIIK JA LASEME ENDAGA TEHA SEDA MIDA VASTASED TAHAVAD ISE AGA VAATAME PEALT KUI MEILE HÄBI TEHAKSE .NÄIDATAKSE NÄPUGA SEE ON SEE VASTANE KES VASTU EI HAKKA. LIHTNE!!!
Sportlik viha tundub olevat täielikult puudu.
Eks meil ilmad kehvad, raha vähe, noored vegeteerivad ekraanide taga jne.
Strateegia ja visioon puudub, kuidas oleks üldse võimalik mudast välja hüpata. Kasutame endiselt 39aastaseid, kellelt ehk võibolla siiski ehk võib tulla mingi 70.minutil sähvatus. Vägev. Kogu austusest legendi ees, sa oled andnud meile ilusaid hetki. Tõesti oled, aga ehk on aeg...
Hea meel on näha lõpuks noori. Tulemusi me mõnda aega nendega ilmselt ei tee, aga on vähemalt LOOTUS, et mõne aja pärast on platsil toimuv praegusega võrreldes öö ja päev.
Ei tasu rääkida Eesti väiksusest. Tasub rääkida väiksest tahtest.
Nüüd vaata kaarti, kus Luxembourg asub. Ning mängijate hetke kui ka endiseid klubisid, samuti noorte akadeemiaid, kust on läbi tuldud.
Meil on 30 aastat noortesüsteeme olnud.
ma tean peast, kus asub Luxembourg. Kaardi järgi peaks Prantsuse kolmanda liiga keskmik klubi ka Eesti koondisest parem olema. Kahjuks vist ongi.
Niimoodi võimegi kaarti vahtima ja hädaldama jääda. Korralikku treenerit ja uut hingamist on vaja.
Andorra, San Marino ja mõne teise puhul seda öelda ei saa, kuigi jällegist geograafiline asukoht võiks ometi võimaldada paremat taset jne.
Aga mis siin ikka, tuleme kust tuleme, usume edasi, et asjad lähevad meilgi paremaks.
Pohlak & co out!
Häbeli & co out!
“Vanadpeerud” out!
Õige aeg totaalsetesks muutusteks!
*Kui Henn tuleb on Hurt ja punt sama ja sisu meestel platsil ei muutu. Läheb 20% paremaks. Päris hea!
- Sellega saame 0:2 Rootsi ja Austria, sest pilt on võitluslikum. Saame 3 nurgalööki ja ühe pealelöögi juurde per mäng.
- See on +50% parem! Ebareaalne või mis
- Ei muuda tulemust, kus Inglismaa näidetel 4-5 levelit allpool satsid võidavad suuri.
- Sest meie maailmas on see ebaloogiliste protsesside ebaloogiline tee, kus selliseid asju ei juhtu protsessiväliselt.
Lihtenstein, Eesti enne Pohlaku süsteemi(need kes kasvasid 2011 playoffiks meheks). Kindel et meil õige protsess ja loogika? “Loogika”Tehnikaülikoolis läbitud aine? Volikogus arusaadav diplomaatia? Läbitud aine?
*Häberli tütar Floras ja konsultatsioon Eeati jalkale plahvatuse treenimisel on nii oluline. Floras on süsteemile vastu otsuseid tehtud täpselt 0. Ja üllatusena pole ka süsteem Florale ebavajalikke seiskohti võtnud. Või vastupidi. See jätkub sest spordidirektor on sama mõlemas kohas ja üllatus!!! EjL juht ja tema poeg ka sama. Asi pole võrdluses ainsa klubiga Soomes kus sama inimene bossib liitu ja klubi paar aastat. Suur vahe kas seda teha 30a ja seda teha koos oma pojaga ning väita raudkindlalt, et vesi on paksem kui veri.. 30 aastat. Kui see pole rumal protsess ja loogika, mis oleks õigem sõnastus?
KTM strateegia toetab seda loogikat samast perspektiivist - kõik ju toimib. NK, L, PLM mitte nii väga oma aastate miinustega ei ole nõus. Ainult F oma hea staadionite finantseeringuga on. Flora pole süüdi, aga ejl on, kui sul tambitakse miljoneid aastakümneid ja sa blokid kõike uut läbi ümbernurga protsesside ja loogikate. Need olid loogilised?
*Tahaks uskuda kiiretesse muutustesse. Ei näe neid. Kes näeb? On tõenäosus et Häberli on nii ebakompetentne, et siiski miskit muutub treeneri vahetusega, aga see ei tee tuju paremaks. Ejl juhtide ebakompetentsusest lähtuvalt viimased aastad on siis topelt rumalad olnud otsuste ja oma õigustustega ja ei luba paremat tulevikku 5-10a pärast.
Need samad protsessid ja loogikad siis ju ei kehti. Ja süsteemi jätkudes mitmed inimesed jäävad samaks, kes otsustavad valikute üle Miller/Reinkort wingbacki. Lõpuks aastaid hiljem sama seis.
Vaja suuremat muutust. Kui P/P jääb, päästab staffi suurem upgrade, mida peab P/P tegema nii Eestile kui Florale. Seni vaid süvendab seda rumaluse tunnet, et aastaid samad inimesed arvavad et 0:2 Rootsi ja Austriaga on OK. Azerid tegid 3:0 Rootsile hoopis teistel põhjustel mis meie mõttemaailmas toimub- neil olid tulnukad abiks tundub loogika. Neil oli maailmaväliste jõudude tugi keda kutsutakse Jumalaks, vahest tulnukaks erinevaid protsesse järgides(erinevates maailma osades erineva nimega). Meil Aivar ka lubab, aga pole veel Zeusi ületanud.. varsti tuleb.
Seda Azerite tulemust Rootsi vastu ei saavutata kui ei tule suurem muutus. Zeus on miskit muud kui lambavest ja villa kogujad. Tahaks näha märke mis sellele muutusele viitavad. EJL, meedia PEJIJ, kapten jms ei luba seda loota. Unreal lahja standard on suudetud organisatsioonis luua. Nii halb basic ei saa olla maailma populaarseimal alal. Kuidas klubid seda aktsepteerivad?
Keegi teab klubijuhtidest, mida muudeti kevadel 2023EJL põhikirjas, et Pohlak on eluaegne?
Hoopis sai sinna eluaegne AUPresident, Pohlak. 2023 kevad!!!
Mida te teete klubid? Või ongi hästi?
