Tallinna Levadia kapten Brent Lepistu rääkis pärast Hiberniansiga (Malta) tehtud 1:1 viiki ehk eurosarjadest langemist, et meeskond andis täna endast parima, aga viimasest teravusest jäi puudu.

"See on meile suur pauk. Kindlasti lootsime sel aastal eurosarjas enamat, kahjuks ei suutnud seda teha," nentis Lepistu.

"Meie suur trump on olnud kollektiivne usk sellesse, mida me teeme. Viimaste kuude asjad on sinna aga liiga suure augu jätnud."

Mis need viimaste kuude asjad täpsemalt on? "Kõik kokku: Islandi šokk, päris paljude tugevate meeste lahkumine, paljud muudatused sellisel tähtsal perioodil. Kindlasti peavad mängijad kõigepealt ise peeglisse vaatama ja siis ka kollektiivina vaatama, kuidas klubi järgmisele tasemele viia," vastas Lepistu.

"Andsime endast täna kõik, ma arvan, et seda oli mõnes mõttes ka kõrvalt näha, aga hetkel jääb meil otsustavusest ja viimasest teravusest natuke puudu. Peame homme üles ärkama ja jälle tööd edasi tegema, üritama edasi minna."

Ta nõustus, et kolmest selle hooaja euromängust oli tänane parim, eriti kaitses: "Kui Islandilt alates hakata minema, siis mingi progress on toimunud, aga kahjuks natuke liiga aeglane."

Lepistul avanes Levadia mängu üks parimaid võimalusi, kui ta nurgalöögi olukorras Ernest Agyiri ja Murad Velijevi tekitatud kombinatsioonist üle värava tulistas. "Andsin endast parima, see oli meil läbimängitud kombinatsioon, sain ilusti löögile, läks natuke üle. Ma arvan, et see üks olukord ei võta mängu kokku. Kaitses olime mingis mõttes tegelikult okeid, vastase kolmandikule jõudsime ka, aga millestki jääb hetkel puudu," kordas kapten.

"Järgmine asi, millele peame mõtlema, on see, et miks me hakkame uskuma siis, kui meile üks ära lüüakse. Reageerisime vastaste löödud väravale väga hästi, Maltal samamoodi, aga hetkel jääb meil jah millestki puudu. Ma kuulsin, et Paide vähemalt võitis, palju õnne neile! Midagigi positiivset Eesti jalgpallile."

Kas Levadiale oleks vaja mingit raputust? "See on igal spordialal nii, et vaimne konditsioon määrab selle, mis asju sa väljakul teed või ei tee. Meie kollektiivne psühholoogiline seis ei ole kindlasti praegu meie potentsiaali tipus. Kui raputusest rääkida, siis ma arvan, et see raputus käis juba ära. Aga nagu ikka, läheb pärast igat raputust natuke aega, et klotsid uuesti kokku saada."