Eesti U17 naiskonna peatreener Aleksandra Ševoldajeva nentis peale Ukraina vastu peetud mängu, et tänases kohtumises sai miinimueesmärk viigi näol täidetud.

• Vaata Liisi Troska galeriid kohtumisest siit või uudise lõpust.

Koondise juhendaja Aleksandra Ševoldajeva lausus, et miinimumtulemus saadi kätte, kuid parandamisruumi jagub. "0:0 on täpselt selline tulemus, mis oli täna meie miinimumeesmärk. Turniiri jooksul oli meie jaoks kolmanda koha teenimine väga oluline. Värava löömiseks oli mitmeid võimalusi, aga omajagu on siiski kinni selles, et positsioonilises rünnakus ei tunneta me veel nii hästi kiiret survet. Samuti seda, et palliga annab sellisel juhul väga loogilisi asju tekitada. Kontrarünnakute puhul ei leia me jällegi ohtlikku ruumi üles, jääme mõtetega lukku. Need on põhilised murekohad."

Peatreener sõnas, et ukrainlannade tänane mäng ei ülatanud teda. "Ukraina mängis eelmisel aastal nii ja samamoodi ka nüüd Inglismaa ning Taani vastu. Oluline oli mitte lasta enda eksimustest vastaseid kontrarünnakutele ja pigem mängida kaitsvamalt, mida me ka tegime. See, et taga suutsime nulli hoida, on väga oluline."

Ševoldajeva tõdes, et õpet oli omajagu. "Väga palju saime näha ja võrrelda end ka teistega. Meie võimekus ongi tööd teha, olla kaitsvamad ja leida kontrarünnaku kohti. Kokkuvõttes on ikkagi kahju, et nende mängudega väravat ei tulnud. Peame nuputama, kuidas olla ohtlikumad vastase värava all ja kuidas sealt see maksimum kätte saada."

Edasiste plaanide osas nentis juhendaja, et suurem töö jätkub uuel aastal. "Selleks aastaks tõmbame vaikselt otsad kokku. Koguneme novembris veel korra, et vaadata läbi testide mängijate füüsilist vormi. Uuel aastal hakkavad aga kuni finaalturniirini igakuiselt olema kas treeningud või treeningmängud."

Koondise kapten Liisa Liimets sõnas, et kuigi viik on aus tulemus, siis realiseerimisega seonduv jääb siiski kripeldama. "Üpris võrdne mäng oli, viik on aus tulemus. Ise oleksime aga kindlasti saanud mingeid olukordi paremini lahendada. Värav jäi ju kahjuks löömata. Tuleme igale mängule eesmärgiga võita, aga sellel korral läks nii. Samas eesmärk A-tasandile püsima jääda täitus ja selle üle on hea meel."

A. Le Coq Arenal mängimise ja kolme mängu kokkuvõttest oli väravavahil oma nägemus. "Jalg otseselt ei värisenud, aga väga uhke tunne on ikkagi rahvusstaadionil mängida. Kindlasti on kohti, millega saame rahul olla. Oli olukordi, kus püstitasime endale seatud eesmärgid, kuid samas jagub ka tulevikuks õppimis- ja arenemisruumi. Üldiselt pingutasime kõik tublilt ja see on peamine."