Eesti parim Aserbaidžaani vastu - debütant Martin Vetkal (9)
EESTI MEESTE KOONDIS
Eesti koondis sai EM-valiksarjas neljanda kaotuse järjest, kui kodusel A. Le Coq Arenal jäädi 5652 pealtvaaja ees Aserbaidžaanile alla 0:2. Soccernet.ee toimetus valis Eesti parimaks mängijaks debütant Martin Vetkali.
Mõlemad väravad sündisid esimesel poolajal. Aserbaidžaan asus mängu juhtima juba üheksandal minutil, kui Toral Bajramov sai segamatult jalad maas Elvin Jafargulijevi tsenderduse peaga väravasse suunata. Teine värav löödi üleminutitel, kui madal sööt värava ette tabas koperdanud Artur Pika kätt, mängu peakohtunik Robert Schröder seda algul ei märganud, aga VAR suunas vilemehe ekraani juurde ning seal langes sakslase otsus võrdlemisi kiiresti - penalti Aserbaidžaanile, mille Ramil Šejdajev 45+4. minutil realiseeris.
Eesti koondis on kuue mänguga kogunud vaid ühe punkti ja asub viieliikmelises valikgrupis viimasel kohal. Eesti üldine väravate vahe on 2:18. Viimased neli mängu on jäädud kuivale ja endale lastud lüüa 15 väravat.
Soccernet.ee toimetuse hinded:
Karl Jakob Hein - 5. Esimese värava olukorras oli Šejdajevi löök täpne, aga siiski tõrjutav ja oleks ideaalis saanud paremini tegutseda. Ta on varasemalt häid penaltitõrjeid teinud, aga seekord ei õnnestunud. Seda ei saa talle ette heita. Tema väljalöögid olid nii ja naa, mõned söödud läksid kas auti või olid riskantsed. Ta hoidis lõpus ära aserite kolmanda värava, kui tõrjus Maksim Paskotši pallikaotuse järel üks-üks olukorras Renat Dadašovi löögi. Kandis pärast Konstantin Vassiljevi väljavahetamist kaptenipaela.
Artur Pikk - 4. Jäi avavärava olukorras väravalööjast liiga kaugele ja põhjustas penalti, mis oli küll ebaõnn, aga samas lasi ennast kõigepealt pikali petta. Tahtmises polnud küsimust, aga kaitses oli pea laiali kõige valemal hetkel. Kohati vajus Märten Kuusele liiga külje alla, äär jäi tühjaks ja teised pidid sinna appi töötama. Pani ennast varakult kollase kaardiga raskesse seisu. Panus ründes jäi suures plaanis kesiseks, kuigi mängis lõpus löögile nii Bogdan Vaštšuki kui ka Vlasi Sinjavski.
Märten Kuusk - 5. Mängis Karol Metsa puudumisel enda jaoks ebamugaval positsioonil pigem kindla peale, jäi kaitses silma õnnestunud sekkumistega ja mingit suurt jama ei teinud, aga ei olnud sujuvust ja voolavust. Ülesehituses ei suutnud kaugeltki Metsa saapaid täita.
Maksim Paskotši - 5. Kui poleks olnud viimaste minutite jämedat pallikaotust, oleks kuulunud Eesti parimate sekka. Senimaani suhteliselt perfektne esitus. Palliga väga julge ja enesekindel, kaaslaste suhtes nõudlik ja mängis targalt. Olekult nagu vana kala, kes luges mängu hästi ega lasknud kedagi naljalt endast mööda, kui olukord lõpus välja arvata.
Rasmus Peetson - 4. Palliga oli liiga aeglane ja ebalev. Väljakul peaks rohkem ambitsiooni olema. Tegi liigutusi Premium liiga tempoga ja sisse tulid rumalad pallikaotused. Avavärava olukorras jäi aserite rünnakut sidunud Šejdajevist kaugele. Positiivse poole pealt sai avapoolajal Vassiljevi tsenderdusest peaga löögile ja teenis aseritele kollase kaardi, teisel poolajal võlus Eestile individuaalse meisterlikkusega välja heast kohast karistuslöögi.
Martin Miller - 4. Väljakul üsna eksinud ega tundnud ennast oma rollis paremal äärel mugavalt. Esimese värava olukorras kaotas oma mehe täiesti ära. Samas oli justkui alati olemas ja mängis ründes suhteliselt kõrgel, aga panus jäi lahjaks. Kui kaaslased teda leidsid, siis ei tulnud sealt midagi erilist.
Markus Poom - 5. Vastuoluline esitus. Tegi kaks väga head kauglööki ja sundis Aserbaidžaani väravavahi Shahrudin Magomedalijevi tõrjetööle. Palliga enesekindel ja tahtmisest puudu ei jäänud, aga ei suutnud alumise poolkaitsjana ülejäänud keskvälja käima tõmmata. Kaitses jäi panus nõrgaks ja aserite vasturünnakutel joosti temast korduvalt ühelt ja teiselt poolt üsna lihtsalt mööda. Esimese värava olukorras lasi Mahir Emrelil liiga lihtsalt palli vedada.
Mattias Käit - 5. Tegi palju tööd nii kaitses kui ka ründes. Nägi kõrgemas rollis veidi kõbusam välja kui alumise poolkaitsjana, aga kuna pidi kogu aeg käima Pika äärt lappimas, siis mängu ülesehitus selle arvelt kannatas. Ei olnud kokkuvõttes oma parimate päevade tasemel, aga ei mänginud ka halvasti. Mängu alguses sai kaugelt löögile, aga ei tabanud palli hästi.
Konstantin Vassiljev - 4. Mängis hea tsenderdusega Peetsoni peaga löögile, aga kokkuvõttes oli enda kohta mänguliselt väga-väga vähe aktsioonis ja õnnestumisi nappis. Teise poolaja esimeses pooles andis kummalise tagasisöödu oma karistusalasse ja olukord päädis Heina tõrjega. Aina enam tundub, et vahetusest sekkudes oleks tema kasutegur suurem.
Georgi Tunjov - 5. Veidi üles-alla, aga pigem julgustav esitus. Tahtmist oli palju ja mängis suure isuga, võttis esimesel poolajal koguni neli viga välja ja tegi palliga sähvatusi, aga väärilisi jätke ei leidnud. Ei mänginud endale harjumuspärasel positsioonil - visati ründes Henri Anieri kõrval vette ja ujus suures plaanis ilusti välja.
Henri Anier - 5. Esimesel poolajal maadles ilma erilise kasutegurita ja veanivoo tunnetamine ei klappinud, aga teisel poolajal oli veidi paremini mängus sees ja tegi kaks ohtlikku pealelööki, millest esimene blokeeriti ja teise tõrjus aserite väravavaht Magomedalijev posti kõrvalt. Kokkuvõttes ei olnud ülejäänud meeskonnaga liiga head sidet ja kui Anier peab ise äärelt tsenderdama, siis on midagi ka mänguplaanis valesti.
Eesti parim Martin Vetkal - 6. Suurepärane debüüt meeste mängumaal. Esialgu oleks pidanud olema U21 koondise juures, aga 19-aastane poolkaitsja tõestas, et kuulub A-koondisesse. Ei kartnud midagi ega kedagi, rabistamist ei olnud, vaid hoopis vastupidi. Kui rahvas skandeerib debüüdil sinu nime, siis mõne mehe oleks see võib-olla rivist välja löönud, aga Vetkal seedis selle ilusti ära. Ta näitas sisu, tegi head pressingut ja palliga mõned ilusad liigutused ning andis meeskonnale vajalikku energiat juurde. Peaaegu oleks debüüdil ka värava kirja saanud, aga karistuslöök lendas napilt ristnurgast üle.
Sergei Zenjov - 5. Panustas küll veidi mängupildi paranemisse, andis pikkust ja kogemust juurde ning tegi kohe paar õnnestunud liigutust, aga kadus siis ära ja kaaslased ei leidnud teda söötudega. Kokkuvõttes oleks oodanud siiski paremat sekkumist.
Vlasi Sinjavski - 5. Pingilt alustamine oli üllatus, aga samas viimase poole tunniga ei tekkinud ka seda tunnet, et ta oleks algkoosseisus midagi juurde andnud. Tema kaudu mängiti ja teda otsiti, aga pall ei olnud seekord sõber ja mitte midagi ei tahtnud õnnestuda. Ta jõudis küll soodsatele positsioonidele, aga käkkis need lõpuks ise ära. Sai kaks korda löögile, neist teine lendas napilt posti kõrvalt mööda.
Bogdan Vaštšuk - 5. Sai mängu lõpus Pika söödust löögile, mis paraku ebaõnnestus. Tõi viimaseks veerandtunniks natuke energiat juurde, võitis mõned õhuduellid ja tahtis palju, kuid suures plaanis sarnaselt Sinjavskile millegi erilisega silma ei paistnud.
Ken Kallaste - mängis hinde teenimiseks liiga vähe.
Millal viimati, või kui üldse Eesti jalgpalli meeste koondise ajaloos, on kõik alg11 hümni laasa laulnud? Ja veel koos treenerite staffiga.
Millal viimati oli koondise alg11s ainult 2 hetkel Floras mängivat pallurit? Plus 5st vahetusest ainult kaks florakat.
Millal viimati (mitte arvestades x-kohas toimunud hooajalõpu või -alguse laagrit, kus B või C koondis), oli alg11s ja vahetusest nii palju noori?
Siia lisada, vähemalt väidetav Jürgensi koondisesse kutse.
Jah, vahetusi oleks võinud ka poolajal teha, kuid siiski Häberli kohta üsna varajased vahetused koos x-faktori minemisega.
Käit lõpuks tagasi üleval.
Esimene värav. Pika pealt kärises. Aga Miller oli ainuke, kes pärast palli karistusalasse jõudmist jäi hetke nautima justkui diivanil telekat vaadates, et mis järgmiseks juhtub, selle asemel, et minna paremasse kohta tsenderduse ajaks kaitsma.
Aga Poomi, kui seni kõige teravama mängija välja vahetamine oli huvitav. Õnneks vastupidiselt kommentastoritele ütleks, et lisaks Poomile annab või vähemalt seda teinud, standardeid ju ka Tunjov ning tundub, et ka Vetkal on asjalik. Võiks pärast Vassiljevi 2012 tsüklit tulla uus mängija, veel parem mitu, kes oleks sellised, et iga mäng on põhjust olla lootusrikas karistuslöökide puhule, et oh, siir võib tulla värav.
Miller kindlasti oli ka harjumatul kohal, kuid ma ei näe, miks ta peaks mõnest teisest välismaal mängivast noorelt koondise hierarhias ees pool keskväljal olema.
Huvitav on ka see, et oodatakse Tamme ründesse. Viimane kord, kui vahetusest sisse sai küll ei jätnud muljet, et ta kohta väärt oleks koos tema "suurepärase" realiseerimisega meie kesises liigas. Kas Kirss pärast välismaad Levas vahetusest sisse tulles ning Ainsalu ja Kreida senised kunsgised mängud koondises on jätnud sellise mulje, et las nad mängivad kuskil mujal, aga mitte koondise tasemel. Ei usu, et nad vahepeal väga palju paremaks saanud on. Nagu ka Lepistu. Alles tehti teda maha ka tema jutu pärast Levas olles Savici ajal, nüüd paljud ootavad koondisse?
Käit, kas oli üleval pool mängimisest ehmunud, aga kuidagi jõudlus paistis väga nõrk olevat kui võrrelda teda ajaga, millal Belgiale väravaid lõi.
"Välismaalastel" tehnilised oskused ja mängus tegutsemine (kaitsmise viis, pressingu trgrmise viis jms) täiesti teisest klassist, kui meie kohalikel toodetel. Vallner ei omanda mitte kunagi selliseid baasoskusi nagu Heinal, Kuusk, Tamm, Mets, Peetson, kes iganes veel ei omanda mitte kunagi selliseid baasoskusi nagu Paskotšil, Vetkali ja ka Tunjovi-Sheini oskusi ei omanda enam mitte kunagi Miller või kes iganes Eestis mängiv staar. Sapikast Lamborghinit ikka enam ei tee.
Ka Poom, Vaštšuk, Käit, Sinjavsky on üsna noorena välismaal kasvada saanud, natuke Anier, Tamm vb keegi veel. Ja on ka näha, et neis on midagi teistsugust kui kohalikul toodangul. Õnneks on meil veel mitmeid noori Euroopa akadeemiates, kes teevad koondise lähitulevikku vaadates ootusrikkaks.
See näitab, et Eesti ja välismaa akadeemiate keskkonnad on erinevad ja Eesti ja välismaa treenerite oskused, teadmised, võimekus on erineval tasemel. Kuidas seda muuta?
Aitäh Pohlak entusiasmi, aja, energia ja missioonitunde ja pikaajalise visiooni rakendamise eest, mille tulemusel on Eesti jalgpalli jäetud suur panus, liidust on saanud Eesti suurim spordiorganisatsioon, meil on A le coq Arena, on hakatud halle rajama ja kõik muu hea. Aga. Nõukaegse mõtteviisi ja käitumisega pole enam midagi teha. Kinnine juhatus, kahtlaste väärtuste ja taustaga tegelased juhatuses koos kriminaalse ajalooga juhiga, kes kaadri taga sõimleb, ei sobi enam praegusaja ühiskonda sellist liitu juhtima. Pluss ebaõige konkurents, kuna seotus ühe klubiga. Aeg on lahkuda. Ma tahan, et järgmistel presidendi valimistel oleks 2-3 Pohlaku pere ja Floraga mitteseotud kandidaati. Hakake palun end juba selleks ette vslmistama. Et järgmistel valimistelei oleks jälle diktaator riikidele omast 100%st nõusolekut Suure Juhi jätkamiseks. See ei ole võimalik, et selline suhtlemisviis ja korrutiivne koha soojendus sellises liidus jätkub. Keegi tark kunagi öelnud, et mis tõi meid siia, ei vii meid edasi.
Palun, me ootame muutust. Areng ja muutus toimuvad vaid muutuste tagajärjel. Vaja on verevaherust liiu juhtimises, noorust, ambitsioonikust, pingutamist, uusi mõtteid, erapooletust, mitmekesisust.
Koondise juurde naastes, Rüütli edu on ära hellitanud. Koondis pole kriisis, vaid on tagasi Rüütli-eelses ja -järgses tavapärases reaalsuses on tagasi.
Kiidan Ellisaart hea intervjueerijana. Kiire, konkreetne, ettevalmistanud.
See näitab, et Eesti ja välismaa akadeemiate keskkonnad on erinevad ja Eesti ja välismaa treenerite oskused, teadmised, võimekus on erineval tasemel. Kuidas seda muuta?
ma arvan et eestis on väga palju häid treenereid aga treeninggrupp tihti viib taset alla sest sa ei saa levelit trennis kõrgemale viia. tegelede parimatest parimatega siis kindlasti suudab väga palju eesti treenereid väga head tööd teha. muidugi on ka selliseid et peab peast kinni hoidma ning selliseid treenreid ei tohiks olla.
Mängijad on ka üle hinnatud.
Kindlasti leidub neid nimesi veel aga samal ajal EJL valimiste ajal A.Pohlakul vastaseid kandideerimistel pole olnud.
Fakt on see, et muutus peab toimuma.
Aitäh, on tõesti aeg.
#POHLAKOUT
Endine Eesti Telefoni tiimi treener koondise pukki on unistus
