Eesti jalgpallikoondis peab neljapäeva õhtul kolmanda kohtumise 2022. aasta MM-i valiksarjas, kui A. Le Coq Arenal võõrustatakse maailma edetabeli liidrit Belgiat, kellega seni on kohtutud kuus korda ja pigem ikka nii, et juhtunud on midagi erakordset.

Eesti ja Belgia kõik duellid on aset leidnud sel sajandil ja alati valiksarja raames, maavõistlusi peetud ei ole. Saldo Eesti poolt võetuna on üks võit ja viis kaotust ning väravate vahe 5:16. Üpris kiretuna mõjuvate numbrite sisse vaadates avaneb tõeliselt kirev mosaiik jalgpallimängu pakutavatest erinevatest emotsioonid. Meenutame neid.

Kuigi mäng toimus alles 16. oktoobril, otsustas selle asjaoludesse sekkuda Eestimaa talv. Kohtumise pidamiseks oli vaja kaitseväelaste abi, kes lükkasid hommikul lumest puhtaks eelmisel aastal avatud A. Le Coq Arena. Plats jäi sellele vaatamata nätskeks ja libedaks, mis sai Eesti meeskonnale lõpuks saatuslikuks.

"Poomi ränk viga tõi kaotuse," teatas järgmise hommiku Õhtulehe pealkiri. Mängu ainus värav sündis 2. minutil, autoriks Wesley Sonck, kui Derby County ridadesse kuulunud Poom läks noppima pehmet palli, mis oli Raio Piiroja põlvest üle otsajoone, ent kindlalt väravast mööda suundumas.

Eesmärgiks oli ära hoida nurgalöögi teke, aga pall pääses Poomi käest lahti ja otse Thomas Buffeli jalale, kes lükkas selle värava ette, kus Sonck selle tühja võrku suskas. "Loll värav! Pall libises käest! Arvasin, et ta on kindlat pihus, kuid just siis pääses ta näppude vahelt! Loll ja kingitud värav! Ise tegin, ise vastutan," kõlas Poomi karm enesekriitika Õhtulehes.

Edasise kohtumise jooksul tegi Eesti väravavaht mitu suurepärast tõrjet ja paaril puhul sunniti tööle ka Belgia puurivaht Gert de Vlieger, aga ükski kodumeeskonna šanssidest ei liigitunud kindlaks väravavõimaluseks. Soncki varajane tabamus jäi tol õhtul ainsaks väravaks.

"Lootsime vastase värava all siiski rohkem segadust tekitada, aga sajaprotsendilist võimalust meil ei avanenudki," nentis oma 115. maavõistluse pidanud kapten Martin Reim Postimehele. "Süües kasvab isu - 0:1 allajäämine Belgiale pole häbiasi, kuid mängu kulgu arvestades olnuks viik õiglasem," leidis peatreener Arno Pijpers.

Mängu kohtunik oli inglane Mike Riley, kes toimetab Premier League'is praegugi, olles Inglismaa kõrgliiga kohtunikekogu ülem.

EM-valiksarjas olid Eesti vastasteks lisaks Belgiale veel Bulgaaria, Horvaatia ja Andorra. Kohustuslikud võidud kääbusriigi käest saadi kätte. Kergete raskustega, aga saadi (nii kodus kui ka võõrsil 2:0). Bulgaariaga võideldi 0:0 viik välja kodus ning Horvaatiaga võõrsil. Osijekis toimunud kohtumine on Eesti jalgpallifloori jäädvustunud muuhulgas ka fännide poolt tribüünile kinnitatud "Savisaar on p**e" teksti kandnud voodilina kaudu.

Valiksarja viimaseks mänguks sõideti Liege'i olukorras, kus Eesti neljas koht oli selge, aga Belgia omas veel lootust teisele kohale, mis viinuks nad play-off'i. Selleks pidid nad Eestist jagu saama ja lootma, et Horvaatia ei suuda kodus alistada valikgrupi esikoha taganud Bulgaariat. Belgia tegi oma töö 2:0 võiduga ära, aga Bulgaaria neile teenet ei osutanud.

Belgia asus juhtima 45. minutil, kui Ott Reinumäe pani pea vahele vasakult äärelt trahvikasti saabunud Wesley Soncki karistuslöögile ja suunas palli enda väravasse. 61. minutil vabastas Emile Mpenza sööduga Buffeli, kes lõi Poomiga silmitsi olles 2:0.

"Lõin mängus Belgia vastu peaga omavärava ja kommentaariumis sai lugeda, et miks ma oma pea sinna vahele panin. Pärast seletas Pijpers mulle, et kui ma poleks üritanud pallini peaga küündida, võinuks selle saada minu selja taga varitsenud vastane ja kui tema oleks selle väravasse toimetanud, jäänuks see mu viimaseks mänguks koondises. Pijpers nägi, et mina andsin selles olukorras oma maksimumi, ega olnud omavärava pärast pahane," meenutas Reinumäe seika 2014. aastal ajakirjale Jalka antud intervjuus.

Mängu vilistas šveitslane Massimo Busacca, kes on praegu FIFA kohtunike osakonna direktor.

2:3 ehk lähedal olnud šokk ja Stepanovi õudne trauma (2008)

Eesti loositi esimeseks Tarmo Rüütli käe all mängitud MM-valiksarjaks kokku Hispaania, Türgi, Belgia, Bosnia ja Hertsegoviina ning Armeeniaga. Esimeseks kohtumiseks sõideti Liege'i, kust viis aastat tagasi oli tulemuseks olnud 0:2 kaotus. Kaotati ka seekord, aga hoopis kirjumate asjaolude kaudu.

Wesley Sonck – kes muu!? – viis Belgia 39. minutil Axel Witseli hea eeltöö järel juhtima, aga turvatunde tagavat teist väravat Belgia lüüa ei suutnud. Hoopis 44. minutil vigastuse tõttu Raio Piiroja kaotanud Eesti jõudis 57. minutil viigini, kui pika kombinatsiooni lõpetuseks leidis vasakkaitsja Ragnar Klavan madala sööduga värava eest üles teist korda Eesti A-koondist esindanud 19-aastase Sergei Zenjovi, kes lõi oma koondisekarjääri esimese värava.

Säärane asjade käik vakatas Liege'i staadioni ning viis Belgia meeskonna rööpast välja. Eesti aga haistis verd ning 71. minutil avanes suurepärane šanss juhtvärava löömiseks, kui Andres Operi sööt vabastas kaitseliini taha Joel Lindpere. Poolkaitsja ei suutnud kahjuks palli üle Belgia väravavahi Stijn Stijneni tõsta ning seis jäi 1:1.

75. minutil realiseeris Steven Defour üks-üks olukorra 2:1 väravaks ning 80. minutil lõi Sonck – jälle tema! – 3:1, kui Alo Bärengrub eksis värava ette suundunud tsenderduse klaarimisega ja kinkis kogenud ründajale hõlpsa šansi. 84. minutil jäi Eesti meeskond õõvastavatel asjaoludel arvulisse vähemusse.

Marouane Fellaini saatis palli Eesti väravasse – tabamust suluseisu tõttu ei loetud – aga kukkus siis õhuvõitluse lõpetuseks keharaskusega Stepanovile kaela peale. Eesti keskkaitsja kaotas teadvuse ja toimetati paar minutit hiljem platsilt ära kanderaamil ja otse kiirabiautosse. Kartused, et vigastus võib olla väga tõsine, olid suured. Lõpuvile järel oli Belgia ajakirjanike esimene küsimus Eesti kolleegidele, et kas teatakse, "mis number kolmega täpselt juhtus?".

Kõige hirmsamad kartused hajutati kiiresti ja paar tundi pärast lõpuvilet teatas jalgpalliliit: "Andrei tuli peagi peale juhtunut teadvusele on ja on hetkel kohalikus haiglas igati kontaktivõimeline. Talle tehakse põhjalikud uuringud, et teada saada vigastuse suurus. Täpsustatud andmeil tundub, et tegu oli tugeva peaaju põrutusega ja ta vajab jalgpallist vähemalt kahenädalast puhkust."

Kohtumine lõppes Belgia minimaalse võiduga, sest 90+2. minutil lõi Eesti vaatamata arvulisele vähemusele – Stepanov vigastuse ajaks olid kõik vahetused kasutatud – ühe värava tagasi, kui Andres Oper algatas vasakul äärel rünnaku, mille käigus triblas mööda mitmest belglasest, vahetas seinasöödu Martin Vungiga ja realiseeris šansi meisterlikult.

Mängu vilistas jällegi tuntud kohtunik. Selleks oli inglane Mike Riley, kes on praegugi Premier League'is ametis, olles Inglismaa kõrgliiga kogenuim tegevkohtunik.

2:0 ehk imelisele valiksarjale vundamendi ladunud võit (2009)

Liege'is alanud valiksari lõppes Eesti ja Belgia meeskondade jaoks 2009. aasta oktoobris Tallinnas. Eestile oli näppude vahele jäänud 0:0 viik Türgiga, võit ja viik duellides Armeeniaga, paar südikat ja mitu väga selget kaotust, millest õudseim 0:7 Bosnia ja Hertsegoviinale. Kokkuvõttes üpris tavapärane valiksari. Belgia oma oli aga täielikult nurjunud. Üheksa mänguga kogutud 10 punkti tähendasid, et edasipääsušansid olid kadunud ja tõenäoliselt terendas neljas koht.

Belgia meeskonnal erilist mängutuju polnud, aga pettumus ja ahastus, mis kaasnesid Eesti 2:0 võiduga, kus väravate autoriteks Raio Piiroja ja Konstantin Vassiljev, olid läbinisti siirad ning tekitasid vihmasel neljapäevaõhtul Lillekülla kogunenud 4680 pealtvaatajas eufooriat. Eesti alistas koduväljakul Belgia! MM-valikmängus! See oli tolle hetke seisuga Eesti üks väärtuslikumaid võite, mille mõju avaldus järgmise kahe aasta jooksul.

Tänavu märtsis vestles Soccernet.ee Konstantin Vassiljevile ja palus tal tagasi vaadata kõigile valiksarjadele, kus ta osalenud. 2008. ja 2009. aasta mängud Belgiaga kuulusid valiksarja, mis oli Vassiljevi jaoks teine (praegune on kaheksas!) ja 12 aastat vanadele sündmustele vaatas Kostja tagasi nii:

"Esimene mäng Belgiaga näitas, et midagi meil sees on. Bosnias läksime liiga naiivselt peale, lõikasime näppu ning saime valusa kaotuse ja õppetunni (0:7 kaotus – O. J.). Seejärel hakkasime vaikselt enesekindlust koguma, näiteks mängudes Armeeniaga (2:2 ja 1:0 – O. J.).

Belgia üle saadud võidu kohta öeldakse siiani, et see ei tähendanud midagi [sest Belgia oli edasipääsulootused kaotanud], aga kui keegi pakuks meile praegu suvalises mängus võitu Belgia üle, võtaksid kõik vastu! Noorem põlvkond, sealhulgas mina, tulime peale ja saime tolles mängus maitsta magusat tunnet.

See võit Belgia üle oli meeskonnale psühholoogiliselt väga tähtis! Vahepeal ju ikka tuleb pähe mõte, et jalgpalli nagu mängida oskad ja midagi sees on, aga tulemused ei kipu seda kõike peegeldama. Sellised võidud annavad juurde kindlust ja usku. See oli üks murdehetki enne järgmist valiktsüklit."

2016. aasta septembris alustas Eesti koondis MM-valiksarja 0:5 kaotusega Bosnia ja Hertsegoviinale, mille järel oli selge, et peatreener Magnus Pehrsson on jõudnud tupikusse. Teda asendas Martin Reim, kes alustas 4:0 võiduga Gibraltari üle (kaks väravat Mattias Käidilt) ja jätkas 0:2 kaotusega Kreekale, kus Eesti mängupilt oli Pehrssoni käe all näidatuga võrreldes meeldivalt julge ja hakkamist täis.

Valiksarja neljandaks mänguks sõideti Brüsselisse seega täiesti normaalses seisus. Paistis, et kriis on ületatud ja ees ootavad helgemad ajad. Etteruttavalt võib öelda, et 2017 oligi Reimi juhendatud Eesti koondise jaoks tulemuste mõttes igati edukas aasta, aga sellele eelnes karm sain Brüsselis, kust tuli lahkuda šokeeriva 1:8 kaotusega.

Valesti läks kõik, mis minna sai. Ja üpris kiiresti. 8. minutil tabas Thomas Meunier, 16. minutil Dries Mertens ja 25. minutil ka Eden Hazard. Neli minutit hiljem lõi Henri Anier ühe värava tagasi, mis andis staadionil viibinud erakordselt rohkearvulisele Eesti toetajaskonnale – Brüsselis töötab ju palju kaasmaalasi – lootust, et õhtu ikka täitsa untsu ei lähe.

Aga kohtumine viimane pooltund osutus košmaariks. Yannick Carrasco 62., Klavani omavärav 64., ja Mertens 68. minutil viisid Belgia 6:1 juhtima, mille järel otsustas suur hulk Eesti fännisektorist staadionilt lahkuda, sest tühjem tramm ja kiirem kojujõudmine kaalusid ilma igasuguste raskusteta üles jalgpallikohtumise lõpu. Lahkunutel jäid nägemata Romelu Lukaku kaks väravat. Eesti kaotas 1:8.

Suvel Liverpooliga liitunud kapten Ragnar Klavan pärast mängu: "Selles suhtes me oleme kõik koos selle supi sees ja peame mingi lahenduse leidma ja sellest koos välja tulema. Me ei saa alla anda selles situatsioonis! Lihtsalt see erinevus ongi asjades, kas me suudame vigadest õppida ja neid parandada. Väga palju taktikalisi vigu oli meie poolt täna. Kas me suudame neist õppida ja edasi liikuda või me jääme neid samu vigu tegema? Siis me ei saagi kuhugi edasi liikuda.

Ma olen ise samamoodi väga kurb, ma olen väga pettunud, ma olen väga vihane enda ja kogu selle õhtu peale. Mul on väga kahju! Alati kui ma Eesti koondist esindan, annan ma endast kõik: ma lähen väljakule ja esindan Eesti riiki. Kui selline kaotus on, on väga raske. Oled tervet Eestit ja fänne alt vedanud. Aga see ei ole selline situatsioon, et me lähme lõdva põlvega midagi tegema.

Ma ütlen, et minu poolt üks halvemaid mänge, mida ma olen mänginud. Kindlasti väga paljud ootavad, et ma nüüd teatud põhjustel kogu seda värki vean, aga jah, see oli väga halb mäng minu poolt. Ainuke asi, mida ma näen, et mis peab olema, on see, et me neist asjadest õpime."

1:8 sauna vigade paranduseks avanes võimalus pool aastat hiljem Tallinnas 10 176 pealtvaataja ees. Belgia asus juhtima 31. minutil, kui Kevin de Bruyne tsenderdus libises läbi Mihkel Aksalu näppude tagumisse posti, kus Mertens selle võrku koksas. Eesti mängis muidu igati korralikku jalgpalli, novembris Brüsselis nähtud paanikaosakond oli korralikult suletud.

Aga 44. minutil teenis Artjom Dmitrijev arulageda punase kaardi ja jättis Eesti koondise arvulisse vähemusse, mis muutis vastupanu osutamise juba väga keeruliseks. Lagunemist ei toimunud, aga Belgia surve oli metsik. Teisel poolajal kaotas Eesti pealelöökide arvestuse 2:16, Thibault Courtois oli sisuliselt pealtvaataja rollis, aga Aksalu tegi ridamisi väga häid ja häid tõrjeid.

Viimasel veerandtunnil tõi Reim väljakule Ken Kallaste, Henrik Ojamaa ja Henri Anier, et värksete jalgade ja ründavama asetusega viigiväravat püüda. Belgia karistas selle ära – 86. minutil lõi Nacer Chadli vasturünnakust 2:0.

"Teadsime juba ette, et meil tuleb keeruline mäng, aga mängu käigus muutus see ülikeeruliseks. Belgia-suguse võistkonna vastu 60 minutit vähemuses mängimine ei ole kerge ülesanne. Ma ei saa poistele midagi ette heita. et kogu tahte ja võitluse, mis neil sees oli, jätsid nad väljakule. Kahjuks röövis vähemuses mängimine meilt ära jõu, mis oleks olnud vajalik suurema lahingu andmiseks.

Proovisime hoida mängu elus kuni hetkeni, mil üritada viigiväravat. Aga kohe, kui me natuke liine avasime, tuli teine värav, mis näitas, et taktika oli meil seekord valitud õige – pidime hoidma liinid tihedalt koos," rääkis peatreener Reim pärast kohtumist.

02.09.2021 Eesti – Belgia kell 21.45 A. Le Coq Arenal