Kristjan Jaak Kangur | Number üks pole alati parim. Rekord langes, kuid legendiks saab Giroud vaid ühel juhul (0)

Viis ja kaks: nii näeb välja uus Prantsusmaa koondise rekord Olivier Giroud' esituses. Foto: Scanpix / Picture Alliance / Sven Simon

Oliver Giroud, 52 väravat. Thierry Henry, 51 väravat. Nii näeb alates pühapäeva õhtust välja Prantsusmaa koondise kõigi aegade väravaküttide edetabeli tipp.

Henry oli ja on legend, kuuludes vähimagi vaidluseta Prantsusmaa jalgpalli aadelkonda. Peale tema leiab sealt kindlasti näiteks Zinedine Zidane’i, Michel Platini, Eric Cantona, Raymond Kopa, Just Fontaine’i, Patrick Vieira, Lilian Thurami, Jean-Pierre Papini, koondise praeguse juhendaja Didier Deschampsi.

Lähiaastatel lisandub sellesse nimistusse kindlasti ka Karim Benzema, kelle puhul piisab kirjeldatud aadlistaatuse "ametlikuks vormistamiseks" sisuliselt vaid putsade varnariputamisest. Pikemas plaanis on seal kindel koht ka Kylian Mbappe’l, kui muidugi ei peaks juhtuma midagi sellist, mis tema karjääri lähiajal päevapealt läbi lõikab.

Giroud nimetatud kõrgklassi ei kuulu ega hakka ka kuuluma, ükskõik kui suureks ta rekordinumbrit ka ei aja. Aga pole hullu, et teinekord ka nii läheb, sest oleks ütlemata igav, kui jalgpallurite legendaarsust saaks mõõta kõigest numbrites.

REKLAAM

Küllap on ka Giroud ise valmis tõdema, et ilma Benzema vigastuseta poleks ta tänavusel MM-il mingil juhul Prantsusmaa esiründaja. 2018. aastal aitas ta küll prantslased maailmameistriks, aga kui Benzema lõpetas pikalt vindunud tüli Deschampsiga ja koondisesse naasis, oli Giroud mullusuvisel EM-il taas tema varumees.

Samas on tegu rolliga, milles Giroud näib end kõige paremini tundvat. Arsenalis lõi ta kõigi viie täishooaja jooksul alati kahekohalise arvu väravaid, ometi kiruti teda esiründaja kohta liiga ebastabiilseks. Pingilt sekkumine, rambivalgusest pool sammukest kõrval seismine passib talle justkui palju paremini, nagu ta jätkuvalt ka oma praeguses klubis Milanis tõestab.

Giroud’l on nimelt üks omadus, mis treenerite jaoks kuldaväärt – tema peale saab loota. Jah, ta eksib tihti väga ootamatutel hetkedel nagu ka näiteks Poola vastu peetud veerandfinaali avapoolajal, kui ei suutnud palli tühja väravasse suunata. Ka alagrupi avamängus Austraaliaga lasi Giroud luhta paar head võimalust.

Ent mängu lõpuks on tal ikkagi värav või paar kirjas. Talle sobivad õhuduellid, mis võimaldab prantslastel ka pikka palli karistusalasse mängida ja äärtelt tsenderdada, samuti saab Giroud hästi hakkama number üheksa positsioonil ning suudab pallita liikumised meeskonnale väga kasulikuks muuta, tõmmates kaitsjaid enda peale ning tekitades Mbappele jooksuruumi.

Ja nüüd on tal koondiseväravaid 52, rohkem kui keegi teine iial Prantsusmaa särgis suutnud. Statistiliselt, muide, ei jää Giroud kuidagi Henryle alla. 51 tabamuseni jõudsid mõlemad mehed täpselt 115 mänguga ning Henry hindab "jälitajat" kõrgelt – pärast kohtumist Taaniga kirjeldas Giroud, kuidas saab kogenumalt kolleegilt iga värava järel toetava õnnitlussõnumi. Küllap sai ka nüüd, seda enam, et Giroud’ avatabamus sillutas ju prantslastele teed edasipääsuks veerandfinaali.

Ühe ainuüksi talle kuuluva rekordi püstitas Giroud muuseas juba Austraalia vastu, sest tol hetkel 36 aasta ja 53 päeva vanusena sai temast Prantsusmaa vanim skoorija MM-il. Seni kuulus rekord Zinedine Zidane’ile, kes oli 2006. aasta finaalis penaltit latipõrkest väravasse saates 34 aasta ja 16 päeva vanune. Poola võrku saadetud pall aitas aga nihutada rekordinumbrit Prantsusmaa kõigi aegade vanima väravalööjana – selle saavutuse võttis ta Roger Marche’ilt endale juba septembrikuises Rahvuste liiga mängus Austriaga.

Kaua veel? Giroud ei tea, vaid võtab päev-päevalt. "Ma ei sea endale piire ja olen jätkuvalt näljane. Tahan lihtsalt mängida senikaua kuniks keha lubab. Loomulikult saan aru, et karjääri lõpp on lähemal kui algus, aga see ei tähenda, et mul motivatsiooni napiks. Usun, et just seetõttu suudangi kõrget taset hoida," nentis ta Taani-mängu järel.

Millest siis ikkagi julge väide, et ta ei mahu Prantsusmaa legendide esikümnesse, vaid parimal juhul esimese paarikümne hulka? Mõtteharjutuseks sobib siia lisada võrdlused – kumb on jätnud koondisele suurema jälje – Antoine Griezmann või David Trezeguet? Hugo Lloris või Fabien Barthez?

Viimane küsimus tõuseb muuseas vägagi päevakorda ühes veerandfinaaliga, sest kui ei juhtu imet, võtab Lloris seal enda nimele Prantsusmaa koondise kõigi aegade mänguderekordi. Tänasega tõusis ta Thurami kõrvale, mõlemad on nüüd 142-kordsed internatsionaalid. Aga kas see teeb prantslaste praegusest esiväravavahist ka nende kõigi aegade suurima mängija? Küllap nõustuvad siinkohal kõik – ei tee.

Ja üks väike konks on veel. Henry lõi oma kolm esimest koondiseväravat 1998. aasta MM-il – esmalt Lõuna-Aafrikale ja kuus päeva hiljem ka Saudi-Araabiale. Lisaks sai ta kolm väravat kirja ka 2006. aasta finaalturniiril ning EM-idelt lisandub veel kuus tabamust, koku suurturniiridelt niisiis tosin.

Giroud’ seni parim suurturniir oli kodune 2016. aasta EM kolme väravaga, mida ta on nüüdseks korranud. Nelja aasta eest Venemaal alustas ta seitsmest mängust kuues, aga skoori ei teinud. Koos tänavuse kolme väravaga on tal neid suurturniiridelt nüüd seitse.

Legendistaatuse kujunemisel mängib kindlasti rolli ka mängijatüüp. Nagu kirjeldatud, on Giroud pigem osa masinavärgist – küll väga tähtis osa, aga siiski täiesti võrreldamatu Henryga, kelle karjääri säravaimad momendid sündisid geniaalsetest improvisatsioonidest. Kunstnikuhingi mäletatakse alati värvikamatena kui töömehi, selle vastu pole parata. Just seetõttu on ka näiteks Mbappe juba praegu jätnud koondisesse maha jalajälje, mis ei sõltu isegi niivõrd tema 33 väravast kui pigem nende sündimise ahhetamapanevast viisist.

Ent üks käegakatsutav võimalus on prantslaste värskel rekordimehel selles loos kirjutatu ümberlükkamiseks veel siiski olemas. See saab talle avaneda 18. detsembri hilisõhtul Lusaili staadionil, kui Prantsusmaa mängib finaalis ja omab võimalust nelja aasta tagune MM-tiitel üle kullata. Ning kui see peaks sündima Olivier Giroud’ väravast ... 

SEOTUD LOOD
Kommentaarid

Kommentaare ei ole.

Kommentaari lisamiseks palun logi sisse või sisesta nimi ja kontrolltest.
Ott Järvela | Jalgpallimaailmal lasub moraalne kohustus Inglismaad karmilt karistada ja nad ihaldatud vutipeost ilma jätta
FINAAL!
Luup peale | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta
EUROOPA NÄITAS VÕIMU
STUUDIOJUTUD
EM-STUUDIO | Peep Pahv: mida vähem jalgpall muutub, seda parem, aga saan aru, et see on lootusetu
INGLISMAA TEGI AJALUGU
Luup peale | Pehme penalti? Ei, väga pehme! Aga VAR ei tohtinud sekkuda ja Taanile ei tehtud liiga. Mäng oli aus ja Inglismaa finaalis
IKKAGI ITAALIA
Ott Järvela | Inglismaa õelus ja kiuslikkus tuleb meelde jätta ning seda neile nina alla hõõruda
STUUDIOJUTUD
EM-STUUDIO | Koefitsiendi-ekspert: oma kõhutunnet on pakkumisi koostades mängus päris palju
SOCCERNET.EE BAKUUS
MÕTTETALGUD
STUUDIOJUTUD
EM-STUUDIO | Alvar Tiisler: taktikalaud oli mulle südameasjaks ning peagi näeme seda ka Premium liiga ülekannetes
KES, KUS JA KUIDAS?
STUUDIOJUTUD
NOPPEID AJALOOST
EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
EM-PÄEVIK

EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid

MM-EELVAATED

H-alagrupp

G-alagrupp

Šveitsi koondis.  Foto: Scanpix / Michael Buholzer / Keystone / AP

F-alagrupp

E-alagrupp

D-alagrupp

C-alagrupp

B-alagrupp

A-alagrupp

https://www.zone.ee/
MENÜÜ
 
KESKKONNAD
FACEBOOK