Kristo Tohver VAR-ist EM-il: kõige tähtsam on õige otsus ja alles seejärel selle otsuse kiirus (0)

Itaalia kohtunik Daniele Orsato VAR-i kasutamas. Foto: Scanpix / Reuters / Paul Ellis

EM-finaalturniiri 51 kohtumisest 48 on möödunud ilma, et kohtunikud oleksid kordagi tõusnud rambivalgusse. Selles aspektis on olnud tegu suisa erandliku suurturniiriga. Jah, väljakukohtunikud on videokohtuniku ehk VAR-i abil teinud tähtsaid ja mängu muutvaid otsuseid, aga ühegi puhul pole olnud suuremat vaidlemist.

Vikerraadio saates "Spordipühapäev" selgitas Eesti juhtiv jalgpallikohtunik Kristo Tohver enda nägemust, miks on VAR olnud edukas. "Kindlasti on VAR teinud suure sammu edasi stabiilsuse suunas. UEFA on paar viimast aastat VAR-i päris mõistlikult kasutanud. Mõned riiklikud liigad on olnud hädas tema rakendamisega, esimesena tuleb meelde Inglismaa. Aga igal pool on VAR iga aastaga mõistetavamaks muutunud.

Suure rahvusvahelise jalgpalli mõttes on see turniir olnud VAR-i jaoks suur samm edasi. Kõige tähtsam, et VAR on leidnud sekkumise joone. [On loksunud paika], et mis kohas on VAR-i poolne sekkumine vajalik ja mis kohas nad seda teha ei tohi. Kohtunike keeles on sekkumise joon kõrgemal. Rohkem asju lastakse läbi ja sekkutakse ainult siis, kui on ilmselgelt valed olukorrad," rääkis Tohver.

"Kohtunike tase on olnud kõrge läbi terve turniiri. Nad on teinud väga palju väga häid otsuseid. Näiteks viimastes mängudes on otse punase kaardid antud ära ilma VAR-i abita. Kõik sekkumised on olnud loogilised ja vajalikud. Olukordades, kus on olnud vaidlusi, kas peaks olema penalti või mitte, pole sekkutud.

REKLAAM

Tuleb meelde Prantsusmaa alagrupikohtumine Saksamaaga, kus Mats Hummels libistas selja tagant Kylian Mbappe vastu. Osad arvasid, et on penalti, osad arvasid, et ei ole. Mõlematpidi argumente sai mõista, aga kindlasti polnud see koht, kus VAR oleks pidanud sekkuma. See hoiak on jalgpallile kasuks tulnud. Aga kindlasti VAR areneb paremuse suunas," lisas 2010. aastast FIFA kategooriat omav Tohver.

Kui reeglina on VAR-i abil langetatud otsused olnud sel EM-finaalturniiril pigem kiired (või kiiremad võrreldes klubihooajal nähtuga), siis Holland – Tšehhi 1/8-finaalis kulus Matthijs de Ligti eemaldamisega päädinud olukorra ülevaatamiseks ja hindamiseks umbes neli minutit, mida oli mitmete vaatlejate jaoks häirivalt palju. Kuidas selliseid pause lühendada?

Jalgpallikohtunik Kristo Tohver. Foto: Brit Maria Tael"VAR-i puhul on nii, et kõige tähtsam on õige otsus. Ja järgmisena on tähtis otsuse kiirus. Mõlema aspekti kallal tehakse väga palju tööd. Muidugi oleks Matthijs de Ligti punase kaardi olukorras saanud natuke kiiremini tegutseda, aga lisaks punase kaardi otsusele oli vaja otsustada, kas polnud suluseisu ja kas eelnevalt ei olnud viga teistpidi.

Mõttekohtasid oli päris mitu enne, kui sai väljakukohtunikule öelda, et kollast kaarti tuleb ilmselt muuta. Saaks kiiremini ja selle kallal tehakse kogu aeg tööd, aga lõpuks kui on vaja, siis tuleb see aeg võtta," selgitas esimese Eesti kohtunikuna VAR-i litsentsi pälvinud Tohver poliitikat, mille alusel videokohtuniku süsteemi kasutatakse.

VAR-i kasulikkus ei seisne Tohveri sõnul aga ainult õigetes otsustes intsidentides, mis puudutavad penalteid, punaseid kaarte ja väravaid ehk õiglasemas jalgpallis, vaid see väljendub ka puhtamas jalgpallis.

"Kui vaatame VAR-i sekkumiste arvu, siis see on väike. Ülevaatuste hulk pole nii suur, et ta jalgpalli oluliselt mõjutaks. UEFA Meistrite liiga põhjal koostatud statistika näitab, et palli mängus viibimise aeg on pärast VAR-i juurutamist suurenenud, sest VAR teeb mängu puhtamaks. Näiteks karistusalas on vähem hoidmisi, mille ennetamisega kohtunikud peavad tegelema," ütles Tohver.

Kui ühes ERR-i jalgpallistuudios märkis Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak, et kuigi ta ise ei pruugi kuuluda VAR-i suurimate toetajate sekka, ei ole mõtet eirata, et VAR on tulnud jalgpalli selleks, et jääda. Tohveri meelest on see väga hea, sest kohtunikel on videokorduste pakutavat abi vaja.

"Olgem ausad, kui staadionil on 20-30 kaamerat, on ääretult ebaaus panna kohtunik olukorda, kus tema üksinda ei tea, mis toimus, aga ülejäänud maailm teab. Arvestades, kui kiireks jalgpallimäng on muutunud ja püüdlust õigluse suunas, siis ma ei näe tulevikku ilma VAR-ita. Ma olen täiesti kindel, et varem või hiljem jõuab ta ka väiksematesse riikidesse nagu Eesti," sõnas Tohver.

VAR-i vajalikkuses ei tohiks Eesti esikohtuniku hinnangul enam mingit kahtlust olla. Kohtunike töö EM-il on olnud edukas ka neis episoodides, kus VAR-i pole vaja olnud. Aga kaudselt on VAR aidanud kaasa ka täpsusele mujal.

"Esiteks on kohtunikutöö väga palju enesekindluse küsimus. Mida VAR annab? Ta annab kohtunikele meeletu enesekindluse. Nad ei pea muretsema, et järsku jääb mingi õnnetu olukord nägemata, vaid saavad tegeleda kõige olulisemaga, mis on mängude juhtimine, mängijate manageerimine ja probleemide lahendamine. Selle tulemusel on kohtunike kvaliteet tõusnud.

Teiseks teeb UEFA väga head tööd oma tippkohtunikega. Näeme vaikselt ka põlvkonnavahetust, turniirile on neljandate kohtunikena kaasatud mitmeid uusi kohtunikke, kes hakkavad tulevikus EM-finaalturniire vilistama. Kohtunike juhtimise süsteem toimib Euroopas väga hästi. See, et kohtunikest vähe räägitakse, on kiitus kõigile. Sportlikku jalgpalli on olnud väga palju. Vaenulikkust kohtunike suhtes väga ei näe," märkis Tohver.

Kollaseid kaarte on turniiril antud pigem vähe, sest kohtunikud on mängijaid usaldanud. Samas nägime nii 1/8-finaalides kui ka veerandfinaalides mitut otse punast kaarti jõhkra mängu eest (waleslane Harry Wilson, rootslane Marcus Danielson ja šveitslane Remo Freuler).

"Näha on seda, et kollast kaartide andmist hoitakse kinni ning kasutatakse seda rohkem mängu juhtimise huvides. Iga viga, mis õpiku järgi on kollane kaart, ei karistata kollase kaardiga, sest mängijad käituvad hästi ning teatud asju saab andeks anda ilma, et kohtumised käest ära läheksid. See on olnud UEFA sõnum kohtunikele, et tegeleda rohkem juhtimise ja vähem karistamisega. See on minu meelest väga kenasti toiminud.

Teisalt on mängijate turvalisus seatud väga selgelt prioriteediks. Paar punast kaarti, mis viimastes mängudes on tulnud, siis oleks argumente ka kollaste kaartide kasuks, aga punased on olnud igal juhul õiged otsused. Ja mulle tundub, et ka toetatud otsused. Kohtunikud lähevad jõhkramate vigade puhul kõhklematult punase kaardi peale," sõnas Tohver. 

Kommentaarid

Kommentaare ei ole.

Kommentaari lisamiseks palun logi sisse või sisesta nimi ja kontrolltest.
Ott Järvela | Jalgpallimaailmal lasub moraalne kohustus Inglismaad karmilt karistada ja nad ihaldatud vutipeost ilma jätta
FINAAL!
Luup peale | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta
EUROOPA NÄITAS VÕIMU
STUUDIOJUTUD
EM-STUUDIO | Peep Pahv: mida vähem jalgpall muutub, seda parem, aga saan aru, et see on lootusetu
INGLISMAA TEGI AJALUGU
Luup peale | Pehme penalti? Ei, väga pehme! Aga VAR ei tohtinud sekkuda ja Taanile ei tehtud liiga. Mäng oli aus ja Inglismaa finaalis
IKKAGI ITAALIA
Ott Järvela | Inglismaa õelus ja kiuslikkus tuleb meelde jätta ning seda neile nina alla hõõruda
STUUDIOJUTUD
EM-STUUDIO | Koefitsiendi-ekspert: oma kõhutunnet on pakkumisi koostades mängus päris palju
SOCCERNET.EE BAKUUS
MÕTTETALGUD
STUUDIOJUTUD
EM-STUUDIO | Alvar Tiisler: taktikalaud oli mulle südameasjaks ning peagi näeme seda ka Premium liiga ülekannetes
KES, KUS JA KUIDAS?
STUUDIOJUTUD
NOPPEID AJALOOST
EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
EM-PÄEVIK

EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid

MM-EELVAATED

H-alagrupp

G-alagrupp

Šveitsi koondis.  Foto: Scanpix / Michael Buholzer / Keystone / AP

F-alagrupp

E-alagrupp

D-alagrupp

C-alagrupp

B-alagrupp

A-alagrupp

https://www.zone.ee/
MENÜÜ
 
KESKKONNAD
FACEBOOK