Liitintressi enda hüvanguks toimima panek nõuab kannatlikkust ja tarku lükkeid. Mitte ainult finantsmaailmas, vaid ka jalgpallis, kus nirvaanaks olukord, kus edu toodab uut edu ja auhinnakapp täieneb üha uute tiitlitega. Millise analüütika abil on võimalik sinna lähemale jõuda?

• Stat-rakurss | Messit pisendav ja pilkav küsimus on vastamiseks lihtne, aga samas asjakohane
• Stat-rakurss | 20-aastane kaotusseis pesapallile väheneb ainult siis, kui jalgpall usaldab data-treeneritele vastutust ja võimu
• Stat-rakurss | Numbrinohikud jäävad Haalandiga hätta, sest ainult datast ei piisa. Vaja on tõlki

Pärast seitset aastat Microsoftis asus Ravi Ramineni 2012. aastal tööle USA kõrgliiga (MLS) klubis Seattle Sounders, kus tema ülesandeks oli analüütika-osakonna loomine. Ramineni tegutses Soundersis 10 aastat, mille jooksul võitis klubi kaks USA meistritiitlit (2016 ja 2019) ning Põhja-Ameerika Meistrite liiga (2022).

Kui kahe meistritiitlini on viimase 10 aasta jooksul küündinud ka Columbus Crew ja Los Angeles Galaxy, siis Põhja-Ameerika Meistrite liigas on Sounders viimase 20 aasta jooksul ainuke võiduni jõudnud USA klubi. Kui Ramineni 2022. aastal Soundersist lahkus, nimetas klubi tegevjuht tema rolli võidetud tiitlites "fundamentaalseks".

Viimased poolteist aastat on Ramineni tegutsenud jalgpalli-analüütika ettevõttes src|ftbl ning tema ettekanne StatsBombi konverentsil põhines peegeldusel, mis on tekkinud pärast Soundersist lahkumist ja igapäevasest otsustusprotsessist eemaldumist.

"Töötasin 10 aastat jalgpalliklubi juhtkonnas, olin otsuste langetamise juures. Olin insaider. Otsuseid tuli teha palju. Kuna tean, kuidas klubides otsused sünnivad, ning praegu tegelen klubide otsustusprotsessi analüüsiga, on mul tekkinud veendumus, et asju on võimalik teha palju paremini," sõnas ta sissejuhatuseks.

Ramineni jagas oma ettekande kuueks osaks

1. Mis on probleem?

Andmestik. Jalgpallis on palju erinevatest allikatest tulevaid andmeid, mis on korralikult sorteerimata ja seostamata. "Näiteks skautide raportid mängijate kohta on enamasti sõnalised kirjeldused, mis on väga subjektiivsed. Lisaks on mängija hindamisel oluline siit-sealt kuuldu, tema Instagrami-konto ja veel palju asju."

Ajasurve. Otsused tuleb langetada ajasurve tingimustes, sest näiteks üleminekuakna sulgumine ei oota analüüsi valmimise järele, vaid läheb kinni siis, kui kell kukub.

Kvaliteedikontroll. Väga keeruline on hinnata eelnevate otsuste kvaliteeti. Ründaja ostmise või palkamise hindamisel vaadatakse hiljem, kui palju ta väravaid lõi, ent see arv ei pruugi otsuse kvaliteedi kohta suurt midagi öelda, sest kätkeb endas omakorda rohkelt subjektiivseid ja keeruliselt kirjeldatavaid osi.

Näiteks kui konkreetset ründajat mänguliselt toetama pidanud kaks poolkaitsjat said tõsiselt vigastada ning seetõttu oli keeruline ründajat võistkonna mudelisse sobitada ja tema väravate arv jäi kasinaks, siis tegelikult otsus tema palkamise kohta ei pruukinud olla üldse vale, kuigi statistika sellele viitab.

2. Miks on otsuste langetamine jalgpallis keeruline?

Korralagedus. Puudub selge strateegia ning klubis kooseksisteerivad lahknevad eesmärgid. Kui klubi soovib arendada noormängijaid ja nende müügist teenitud rahaga struktuuri tugevdada, siis treeneri sihiks on reeglina järgmise kohtumise võitmine. Spordidirektor peaks silmas pidama pikemat perspektiivi, aga on samas surve all seoses lühiajaliste sihtidega, sest kui järgmist mängu ei võideta, vaadatakse ka tema otsa.

Sorteerimata ja hierarhiseerimata informatsioon. Infot on väga palju, aga pole paika pandud, mis sellest on väga tähtis ja mis mitte eriti. Üks skaut vaatas mängija kohta 10 tundi videot pluss kahte tema mängu kohapeal ja lisaks on olemas mängija eelmise nelja aasta esituste andmestik. Aga teine skaut tõstis esile, et mängija ei tähistanud väravat koos võistkonnakaaslastega. Kogu seda infot kasutatakse otsuse langetamisel, aga puudub hierarhia, mis paneks paika olulisuse.

Suvalisus. Otsuseid tehakse sageli isoleeritult ja lühiajaliste eesmärkide täitmiseks. Otsuste langetamise protsess ei ole standardne, vaid peaaegu iga mängija palkamise puhul nuputatakse välja uutmoodi lahendus, et mida seekord arvesse võtta. Standardsuse puudumine raskendab aga tagantjärele analüüsi, vigade tuvastamist ja korrigeerimist.

3. Otsuste langetamise teaduslik taust

Risk vs sportlik edu. Näiteks MLS-is on igal klubil lubatud palgata kolm mängijat, kelle tasu ei lähe palgalimiidi alla (designated player; tuntuimad näited Lionel Messi ja David Beckham). Kui selle mängijaga mööda panna, on võistkond halvatud, sest suur hulk raha on kulutatud, aga mängulist kasu sealt ei tõuse.

"Soundersis oli designated player kategoorias valenegatiivne okei, aga valepositiivne mitte. Vältisime iga hinna eest vigu, sest valesti palgatud kõrgepalgalise jalgpalluri puhul olnuks tagajärg ränk. Samas kui tegu oli odava mängijaga, siis olime palju riskialtimad, sest eelarvelise krahhi oht puudus."

Pikk vs lühike perspektiiv. Esindusvõistkonna paremkaitsja saab vigastada. Tema vahetusmees on 30-aastane kogenud jalgpallur, aga duublis on 18-aastane lootust andev noormängija. Mida teha? Treenerid eelistaksid 30-aastast, kes tagab stabiilse(ma) taseme, kunas 18-aastane võib ühes mängus särada ja järgmises põruda. Õige otsus sõltub taustsüsteemist – kui hooaeg on niikuinii untsus, siis tasub eelistada noort, kui panused kõrged, siis vana.

4. Otsuste langetamine jalgpallis

Protokolli ei peeta. Kui klubi ostab ühe üleminekuakna jooksul 3-4 mängijat, siis kaalumisel on ju üle 100 mängija. Igaühe kohta tuleb teha üks või mitu otsust, mida aga ei protokollita. Tõsi, enamik neist otsustest on üpris lakoonilised, sest vajakajäämised on väga ilmsed. Aga ikkagi, puudub otsuste arhiiv.

Infopõud. Jalgpallis pole kunagi piisavat infot. Selleks hetkeks, kui mängija kohta on olemas täielik info, on ta kas karjääri lõpetanud või väljaspool sinu finantsvõimekust. Kuidas teha otsuseid piiratud info tingimustes?

Puuduv analüütika. Puudu on efektiivsust tõstev süsteem ja tarkvara, mis aitaks erinevatest allikatest tulevat infot sorteerida. Spordidirektorid ei ole praegu reeglina varustatud piisava info ja oskustega, et otsuseid kvaliteetselt langetada. NB! Meta ja Google hoiavad palgal inimesi, kelle ainuke töö on analüüsida otsuste kvaliteeti.

5. Otsuste mõju

Positiivne liitintress. Hea palkamisotsus muudab järgmise hea otsuse tegemise sageli lihtsamaks. Kui häid ründavaid äärepoolkaitsjaid (winger) omav võistkond suudab oma ridadesse tuua hea (ründava) poolkaitsja, kelle kokkumäng äärtega toimib ning viimased jõuavad sageli positsioonidele, kust pall ohtlikult värava alla toimetada, on võistkonna arendamiseks vajalik järgmine samm ju ette kirjutatud - leia ja palka tipuründaja, kes suudab need võimalused väravateks realiseerida.

Negatiivne liitintress. Halb palkamisotsus võib aga võistkonna mitmeks aastaks halvata. Korraliku summa kulutamine mängija peale, kes ei vii võistkonda edasi, vaid hoiab tagasi, tähendab esiteks eelarvelist kitsikust ja sõltuvalt liiga reeglitest võivad kaasneda ka muud piirangud (näiteks välismängijate limiit), mis vähendavad võistkonna edasist manööverdamisruumi.

Kasutu kõrgepalgaline välismaalasest ründav poolkaitsja võib tähendada, et kui paremkaitsja saab tõsise põlvevigastuse, pole võimalik tema asemele tuua paslikku täiendust, sest 1) parim kandidaat on välismaalane, kelle jaoks pole rivistuses vaba kohta või 2) parim kandidaat nõuab palka, mille jaoks pole vahendeid. Selline olukord välistab optimaalse otsuse ja toob kaasa sundvaliku, mis toob kaasa uusi probleeme.

6. Kuidas analüütika appi võtta?

Teha nii nagu Meta ja Google. Kui praegu kasutatakse analüütikat otsuse langetamise jaoks vajaliku informatsiooni kogumiseks, siis edaspidi tuleks analüütikat kasutata otsuse enda hindamiseks. Praegu hinnatakse otsuseid kogemuse ja intuitsiooni põhjal, mis tekitab probleeme järjepidevuse ja korratavusega.

Samuti on intuitsioon mõjutatud alateadlikust kallutatusest. Kui skaudile või spordidirektorile või peatreenerile mõni jalgpallur inimlikult lihtsalt meeldib, sest ta on töökas ja sümpaatne tüüp, siis võib alateadvus kallutada otsuse soodsamaks, kui objektiivselt põhjendatud.

Edu kordamise keerukus. Alateadlik kallutatus on ka peamine põhjus, miks korra positiivsele liitintressile pihta saanud ja seeläbi suurt edu nautinud klubid suudavad väga harva seda korrata. Edu tekitab emotsioone, mille üks osa on sentimentaalsus a la "tiitli toonud staar suudab veel aasta või kaks tõhusalt panustada". Loogika ja andmed ütlevad, et korra edu toonud protsessiga tuleks uuesti alustada ning liidrid välja vahetada, aga sentimentaalsetel põhjustel seda reeglina ei tehta.

Siin on paslik meenutada kaasaegse klubijalgpalli edukaima peatreeneri Sir Alex Fergusoni karjääri Manchester Unitedis, mille jooksul ta pidevalt ehitas ja lõhkus. Kui mängija oli end ammendanud, siis lükkas Ferguson ta halastamatult kõrvale ja keskendus uuele sihile. Jim Leighton, Mark Hughes, David Beckham, Roy Keane, Ruud van Nistelrooy leidsid end kõik mingil hetkel järsku olukorrast, kus neid enam ei vajatud.

* * *

Soccernet.ee ajakirjanik Ott Järvela külastas oktoobri alguses Londonis, Wembley staadionil jalgpallistatistika ja -analüütikaga tegeleva agentuuri Statsbomb aasta-konverentsil. See on nähtu ja kuuldu põhjal valminud artikli-seeria neljas lugu.