Eesti naiste koondis jäi MM-valiksarjas teist kodumängu järjest värava ja võiduta. Walesilt saadud 0:1 kaotus oli aga mitmes mõttes teisest puust, kui võrrelda seda mõni päeva varasema allajäämisega Sloveeniale.

• Vaata Liisi Troska pildigaleriid siit või artikli alt!

Eesti elas juba avaminutil üle topeltehmatuse, kui Wales sai vaid kümnekonna sekundiga terava rünnaku lõpetuseks nurgalöögi ning seda ebaõnnestunult puhtaks lüüa üritanud kapten Kethy Õunpuu suunas palli põiklatti. Kahe minutiga teenis Wales kolm nurgalööki ja jõudis veel korra värava eest üle lüüa, enne kui Eestile esimene hingetõmbehetk anti.

Kuid tegelikult külalised ikkagi ei halastanud. Mängitud oli mõni sekund üle nelja minuti, kui Jess Fishlock andis välisküljega suurepärase söödu kaitseliini taha ning Natasha Harding avas skoori.

Kiire edu kätte saanud Wales jätkas Korgi värava pommitamist, kuid veidi vähema intensiivsusega, mis andis Eestilegi võimaluse rünnakute ehitamist proovida. Palliga üle keskjoone esimese veerandtunni jooksul siiski naljalt ei jõutud, kuid kaitse pidas – esimese pooltunniga 11 nurgalööki teeninud Walesi üritused suudeti enamjaolt edukalt pareerida.

38. minutil lõi Kelly Rosen väravajoonelt minema Rachel Rowe’ pealelöögi, hetk hiljem pillas palli Kork, aga kaitsjad olid valvel. Minut hiljem sai Kayleigh Green palli teist korda Korgi selja taha, ent Walesi juubeldamise peatas ukrainlannast äärekohtuniku lipp – suluseis.

42. minutil avanes Walesil veel üks väga hea šanss, sest Greeni löögile pani keskkaitsja Jessika Uleksin jala vahele ja pall võttis suuna Korgist mööda. Eesti väravavaht suutis aga juba pikali maas olles teha väga hea jalatõrje. Jätkulöögi saatis Walesi kapten Sophie Ingle väravast samuti mööda ja pausile mindi külaliste minimaalses 1:0 eduseisus.

Teisel poolajal mängupilt ei muutunud – piisas Eestil ise palliga ründamist üritada, kui Walesil tekkis ruumi ja nõelati ise. 56. minutil saatis Gemma Evans järjekordse standardolukorra lõpetuseks palli peaga väravast napilt mööda.

Pärast pikka harjumuspärast mängukäiku – Wales otsis, Eesti seisis kõigi jõududega kaitses – jõudis Eesti 72. minutil viimaks oma esimese pealelöögini, kuid Lisette Tammiku üritus ei kujutanud ohtu. Tosin minutit enne lõppu ohustas Korgi valdusi lühikese aja jooksul kaks korda järjest Fishlock, aga esimene löök oli ebatäpne ja teise lükkas Kork üle põiklati.

88. minutil tegi vasakult äärelt vägeva soolo Manchester Unitedis mängiv 18-aastane Carrie Jones, ent pea otsajoonelt sooritatud löögi tõrjus jälle Kork. See jäigi mängu viimaseks ohtlikuks olukorraks, lõpuvile märkis Walesi mänguliselt suurt, aga skooriliselt minimaalset 1:0 paremust. Soccernet.ee tegi mängust järgmised tähelepanekud.

Eesti võitles südilt. Selle lausega kaasneb tihti justkui soov pakkuda kaotajale mingit laadi hinnaalandust, ent tuleb endale ka selgeks teha, milliselt platvormilt kaks naiskonda tulevad. Walesi naiskonna liikmed mängivad pea eranditult Inglismaa kõrgliigas, mida võib pidada Euroopa üheks tugevamaks. Mõned kuuluvad ka esiliigasse, kaks koondise liidrit Jess Fishlock ja Angharad Jamesi on naiste jalgpalli põlise kantsi USA klubide hingekirjas.

Näiteks Fishlock on kroonitud kahel korral naiste Meistrite liiga võitjaks, viimati Lyoni ridades alles tunamullu. Ka on tema auhinnakapis Prantsusmaa, Hollandi ja Austraalia meistritiitel, viimane seejuures mõne aasta eest mängiva peatreeneri rollis. Naiskonna kapten Sophie Ingle on kahel viimasel hooajal kroonitud Chelseaga Inglismaa meistriks, mullu kandideeris ta ka aasta kauneima väravaga Puskase auhinnale. See annab ehk pisut aimu, kuivõrd teisest maailmast Eesti vastased tulevad.

Seekordsest Eesti algkoosseisust on välismaa-kogemust küll mitmel mängijal, aga vaid üksikud eestlannad saavad endast rääkida kui täisprofessionaalsest jalgpallurist, kes äraelamiseks muud ei vaja. Walesi koondis koosneb samal ajal ainult täisproffidest, kes treenivad-mängivad igapäevaselt kõrgemal tasemel kui enamik eestlannasid elus iial kogenud.

Eesti naiskonna praegune seis meenutab mõnevõrra üheksakümnendate alguse meeskonna ees seisnud dilemmat. Kas mängida julgemalt, minna ründama ja riskida sellega, et eksimuste eest karistatakse kohe? Või püsida oma väljakupoolel, hoida kaotusseisu minimaalsena ja loota, et äkki tekib kuskilt mingi šanss?

Küllap tahaksid ka mängijad ja peatreener Matikainen rohkem palliga tegutseda, sest 90 minutit kaitses seismine väsitab lisaks jalgadele kõvasti ka vaimu. Samas on varasemad mängud näidanud sedagi, et kui seis käest läheb, võib kaduda ka võitlustahe.

Seekord Eestile õiget väravavõimalust ei avanenudki, ainsaks pealelöögiks jäi Lisette Tammiku pehmevõitu üritus paarkümmend minutit enne lõppu. Teinekord võib aga piisata kas või ühest standardolukorrast ja vastase eksimusest, et viigipunkt kätte saada. Mõneti sobib võrdlusmaterjaliks kas või meeste koondise äsjane viik Walesiga - midagi sarnast tolle kohtumise mängupildile võiksid ka Eesti naised ideaalis pikemas plaanis eesmärgiks seada.

Kümme aastat tagasi Walesi juhendama asunud ja seal neli aastat ametis olnud Matikainen rõhutas pärast mängu, et tegu on praegu temaaegsega võrreldes hoopis teistsuguse koondisega. Soomlane avaldas usku, et tööd tehes ja vaeva nähes võib Eestigi kümne aasta pärast nii kaugele jõuda. Hea küll, koondisetäie eestlannade selle ajavahemiku jooksul Inglismaa tippliigasse viimine tundub praegu utoopiana. Kuid õigete otsuste toel on võimalik vähemalt Euroopa kesktasemele lähemale kindlasti jõuda. Tõsi, see vajab süstematiseeritud pingutusi nii alaliidult kui ka klubidelt, sest üheainsa Euroopas konkurentsivõimelise tippklubi najal on vajalikku püramiidi raske tekitada.

Eestlannade distsiplineeritud esitust aitab rõhutada fakt, et Wales teenis küll tervelt 20 nurgalööki, neist enamiku esimese poole tunniga, aga ühestki ei suudetud tekitada üliohtlikku väravavõimalust. Eriti teisel poolajal oli hästi kuulda, kuidas kaitseliin eesotsas väravavaht Korgiga üksteist pidevalt häälekalt juhendas ja õnnestumiste puhul kiitis. Ilma üksmeeleta ongi Eesti-sugusel vastasel tugevamata vastu väga raske, just seda demonstreeriti aga ka kõige keerulisemates olukordades.

Reedel Sloveenia vastu peetud mängus jäid eestlannad tihtipeale pehmeks, kahevõitlusi kaotati kergelt ja oma tahet ei suudetudki vastasele peale suruda. Seda tähtsam oli tulevikku silmas pidades asjaolu, et Walesi hirmkõva surve tulemusena ei vajutud kiire avavärava järel vaimselt laiali, vaid suudeti keskenduda treeneri antud ülesannetele. Otsuste tegemise kiiruses ja kohati ka jõulisuses võidi küll vastasele alla jääda, ent see kompenseeriti suure tahtmisega.

Tasub arvestada sedagi, et kahes viimases mängus pidi vigastusega hädas oleva Pille Raadiku puudumisel kaitseliini tugitala rolli täitma Jessika Uleksin, kellele oli tegu esimeste koondisemängudega ning kes seda arvestades sai Walesi ründajatega väga hästi hakkama. Kohtumisest Walesiga jäi eemale ka jalga vigastanud Kairi Himanen, paari kogenud põhitegija puudumine mõjutab Eesti mängu aga alati tugevalt.

Uuesti saadakse end proovile panna juba kuu aja pärast ehk oktoobri lõpus, sest siis ootab ees eeldatavalt raskeim duell – võõrsil minnakse vastamisi Euroopa tippude hulka kuuluva Prantsusmaaga. Neli päeva hiljem mängitakse Cardiffis teistkordselt Walesiga.

Protokoll:

21. septembril kell 20.00 Pärnu Rannastaadionil

Eesti - Wales 0:1 (0:1)
4. Natasha Harding

Hoiatused: -
Mänguolud: +8, pilves ilm; kastetud muruväljak väga heas seisukorras
Peakohtunik: Katerina Monzul
Abikohtunikud: Marina Striletska ja Svitlana Hruško
Neljas kohtunik: Ljudmila Telbuhh (kõik Ukraina)

Eesti: Karina Kork, Mari-Liis Lillemäe, Jessika Uleksin, Siret Räämet, Inna Zlidnis, Liisa Merisalu (90+2. Emma Treiberg), Kethy Õunpuu, Kelly Rosen (90+2. Grete Daut), Vlada Kubassova, Kristina Bannikova, Lisette Tammik.
Varus: Getriin Strigin, Ragne Gromov, Heleri Saar, Eva-Maria Niit, Ave-Lii Laas, Grete Daut, Paula Maria Mengel, Lisete Tammeveski, Anett Joandi, Sandra Liir, Emma Treiberg.

Wales: Laura O'Sullivan, Rhiannon Roberts, Hayley Ladd, Gemma Evans, Rachel Rowe, Angharad James, Natasha Harding, Sophie Ingle, Jessica Fishlock, Ceri Holland (63. Carrie Jones), Kayleigh Green (90. Helen Ward).
Varus: Olivia Clark, Poppy Soper, Lily Woodham, Josephine Green, Helen Ward, Elise Hughes, Charlotte Estcourt, Esther Morgan, Megan Wynne, Carrie Jones, Anan Filbey, Ffion Morgan.